mõjutusi. Viidingu teater pöördus poliitikast ära ning tõstis esile vaimseid väärtusi. 1980. aastate teisel poolel keskendus ta absurdidraamale (Samuel Beckett jt). 15. Mikk Mikiveri "mõtteteater" 1960. aastail. Võrrelge seda Tartu teatrimurranguga. Selle aja (mõtteteatri) ,,Antigone" ja ,,Libahunt" olid väga tugevalt keskendunud mingi teatud idee väljendamisele. Need polnud kuivalt mõistuslikud, vaid kantud vaimsest kirest, väärtustades sisemist sõltumatust ja rasketeski olukordades iseendaks jäämist. Teatrimurrangu ruumiline kese asus Tartus, sellest ka nimi Tartu teatrimurrang. Samas kaasa tõmmati ka Tallinna ja Pärnu inimesi ning teatreid. Uue generatsiooni tulek teatrisse põlvkondlik nähtus. Teatrimurrangu eestvedajateks olid Tooming ja Hermaküla, osalt ka Mati Unt. Katsetati stuudiolavastustega. Keel ja sõnum olid omavahel seotud. Vormi ja sisu muutumine koos. Murrangu puhul tuli seda tahku eriti mõjutada teistsugune maailmapilk
isiksuse lagunemisega saavad omamoodi hoiatajateks, negatiivseteks eeskujudeks, kelle käitumise tagajärgedest kasvab välja autori apoloogia kõlbeliselt positiivsele, väärtuslikule. Karriku tüüpi tegelaste ausus ja sirgjoonelisus mõistab hukka teiste tegelaste kõlbelise kõikuvuse. Just seetõttu võimegi öelda, et kirjanik nõuab oma tegelastelt kõrgeimat vastutusmäära. veendumuskindlust, enesele truuksjäämist rasketeski ühiskondlikes olukordades. Luulenäited Nõia elu Inimestel elu igav, haldjail hallivõitu. Nõia elul sel on võlu laskem luuasõitu! Nõia elu, nõia elu,