Need olid aastad, mil Hitleri võim oli absoluutne. · 1943. aasta algul kannatas Hitler jäiga vastuseisu ajal kindralitega tõsise närvide ülepingeall. · Sel ajajärgul sõi Hitler üksinda ja lahkus oma siseruumidest nii harva kui võimalik. · Ta magas halvasti. Tema ainsaks puhkuseks olid lühikesed jalutuskäigud koeraga. · Sõja kahel viimasel aastal meenutas Hitler üha enam inimvaret. · Tema kalduvust raskemeelsusesse soodustas tema "imearst" doktor Morell, kes andis ja süstis talle sõja ajal mitte vähem kui 90 erinevat arstimit. · Füüsiline allakäik kiirenes ka pärast kallalekippumist tema elule 1944. aasta juulis. · Septembris tehtud kardiogramm kinnitas kiirelt edenevat ateroskleroosi. · Kuu lõpu poole jäi Hitler kollatõppe. · Umbes samal ajal hakkasid ta ihuliikmed värisema tugevamini kui kunagi enne. · Kõhukrambid, soolestiku spasmid ja
Sel ajajärgul sõi Hitler üksinda ja lahkus oma siseruumidest nii harva kui võimalik. Ta magas halvasti. Tema ainsaks puhkuseks olid lühikesed jalutuskäigud koeraga. Ta oli sügavas masenduses, mis vallandus kontrollimatu raevu metsikutes puhangutes, mis olid eriti suunatud kindralite vastu, kui ta otsis patuoinaid. Hitleri iirdumine tegelikkusest jõudis uuele tasemele sõja viimastel aastatel. Sõja kahel viimasel aastal meenutas Hitler üha enam inimvaret. Tema kalduvust raskemeelsusesse soodustas tema "imearst" doktor Morell, kes andis ja süstis talle sõja ajal mitte vähem kui 90 erinevat arstimit. Füüsiline allakäik kiirenes ka pärast kallalekippumist tema elule 1944. aasta juulis. Septembris tehtud kardiogramm kinnitas kiirelt edenevat ateroskleroosi. Kuu lõpu poole jäi Hitler kollatõppe. Umbes samal ajal hakkasid ta ihuliikmed värisema tugevamini kui kunagi enne. Kõhukrambid, soolestiku spasmid ja peavalud muutusid krooniliseks
kutsar ja vanker olid kadunud (A.Meiessaar 1935:9). See roim avaldas ränka mõju nooresse Fjodorisse, siis olevat tabanud teda esimene langetõvehoog. Eluaeg oli tal see meeles. Vahetevahel oli Dostojevski kahetsenud ja oma isa mõistnud, et ta oli ikkagi haige ja kannataja inimene. Isa vari aga jälgis teda kogu elu, ta on püüdnud hirmuga hoiduda sellistest pahedest (A.Meiessaar 1935:9). Seetõttu kaldus Dostojevski juba noorelt raskemeelsusesse. Pärast isa surma see süvevnes. Kuid kooli ta lõpetas, kuigi enam huvi tundis kirjanduse kui oma õppeala vastu. Ta luges palju, raamatud olid tema suurimad sõbrad. Lõpetanud kooli püsis ta ametis vaid ühe aasta. Ta lobus sellest, andudes kirjanduslikult tegevusele. Esimesi loorbereid aitas tal lõigata tema ainukene sõber, ka kirjanik Grigorovits. See oli kontrastne Dostojevskile noor, ilus, lõbus, elegantne, jutukas, armastas sõbrustada daamidega