sikutati nöör paika. Raskemate ambude jaoks võeti kasutusele jalused ja vööhaagid. Seoses ammukaarte arenguga tulid kasutusele järjest paremad vinnastusmehhanismid. Järgmiseks sammuks peetakse vinnakkangi, selle leiutamise aeg pole täpselt teada, nende levikut seostatakse 14. sajandiga. Pole võimatu, et sama aastasaja esimesel poolel või keskel võeti ka tavaliste ambude jaoks kasutusele juba lihtsamad vintsid, mis olid hästi tuntud raskeambude vinnastamisvahendina. 14. sajandi viimasel veerandil (kui isegi mitte mõnevõrra varem) leiutati kõige täiuslikumad vinnastusmehhanismid, milleks olid liitplokkvints ja hammaslattvints. Esimest nimetatakse kirjanduses sageli Inglise vintsiks ja teist Saksa vintsiks, viimase puhul kasutatakse ka sõna cranequin. Mõlema mehhanismi abil oli võimalik suhteliselt kerge vaevaga vinnastada isegi üle 500 kg suuruse tõmbejõuga ambe. 7. Kuidas täiustati keskajal ammunooli?
Saarlased meelitasid venelaste hiigelmaleva Tallinnat piirama, kuid peale neli nädalat kestnud tulemusteta piiramist sai venelastel isu täis ning nad pöördusid koju tagasi, rüüstates enne korralikult Revala külasid. 1223. aasta suve lõpul alustasid sakslased vastupealetungi ning kaotatud linnuste tagasivallutamist. Viljandi alla toodi väga suur vägi (8000 meest) ning alustati ägedat piiramist. Eestlased kaitsesid end sõjasaagiks saadud ambude, raskeambude ja kiviheitemasinatega, mida nad ise juurde olid ehitanud. Peale kaks nädalat kestnud piiramist oli linn lõpuks sunnitud alistuma. 1224. aasta alguses vallutasid sissetungijad tagasi ka Harju-, Järva- ning Virumaa, Lohu linnust piirati sealjuures samuti kaks nädalat. Kõige kauem pani Mandri-Eesti linnustest sissetungijatele vastu Tartu, mida kaks korda ilma tulemuseta piiramas käidi (1223, 1224). Linnust kaitsesid eestlastest ammukütid ja saarlaste