naljakas. · romantiline maailmanägemus · loomulikkus · köidab kõik erandlik groteskini viidud omadustega tegelased ja olukorrad · teostele on omased meeleolumuutused ning ootamatud dramaatilised pöörded lausete kõlalisus ja rütm võrdlused, metafoorid · proosakirjanik, kelle looming viib inimesed eemale hallist argipäevast 2. Üks rätsep tuli Rasinast tirallala( Toomas Nipernaadi" 1928) Nipernaadi idee tekkis tal Berliinis teatritükki vaadates rütmiliseelamusena,ühemehe sammude kajana: mingisuguse "tamtamtaa" meloodiana. 3. Ta rääkis palju oma teostes loodusest.Talle oli hingelähedane taevas, millest ta tihti rääkis. · ,,Looduse paratamatu seadus ongi, et kauneim lillgi õitseb ära, ilusaim kirsipuu variseb
Inriid Maret vist ainus tegelane, kellega Tomas Nipernaadi tundis hingesugulust, ainuke kellega ta sarnane oli. Raamatut võib tõlgendada mitmeti : lustakas lugu ühe kirjaniku seiklustest; häbenematu lugu südametu mehe loendamatutest südamemurdmistest ja õigustamatu julmusest; imeline maailm ja sellest arusaamine läbi Toomas Nipernaadi silmade ( Üks räptsep tuli Rasinast, ti-ral-la-la!); lugu päevaliblikast, kes ei võta elu tõsiselt kõik need tulevad erinevates novellides erinevalt esile ja lugeja saab käsitleda raamatut nii nagu talle just meeldivam on. Tsitaadid: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Toomas Nipernaadi ,,Oma leib on ikka küla leivast magusam." Liis ,,Igast hobusest saab koormavedaja, kuid mitte iga hobune ei vea piitsata." Maret
Nagu näha, on vaatenurki raamatu kohta väga erinevaid, kuigi tegemist on ometi nii lihtsa ja kõigile meeldiva raamatuga. Põhjus, miks kõik seda naudivad, on üks: teose mitmekihilisus, millest igaüks võib midagi enda jaoks leida.Väga palju on räägitud sellest, et Gailit kujutas Nipernaadit endana. Rahvas tükkis neid väga tihti samastama. Räägiti ühest, mõeldi samas selle all ka teist. ,,Kes on õieti too kummaline ja peaaegu mõistetamatu Toomas Nipernaadi? Kas ,,rätsep Rasinast või eesti kirjanik, millele juhitakse raamatu lõpunovellis, seega August Gailit ise"?"(A.Kivikas) Lõppsõna Geniaalne sõnavaldamiskunst vabastas Gailiti vajadusest nuputada oma loomingule juurde lugejaid köitvaid efekte. Gailit oli isepäine, sõltumatu ja väliselt nii muretu, kuid tegelikult vähesed teadsid, et selle naeru ja kindluse taga varjas kirjanik oma sentimentaalset südant. Ta vajas alati oma lähedaste sõprust ja abi
annaabi.ee 
