Varsti pärast viljastumist hakkavad vereringesüsteemis toimuma suured muutused. Vere hulk suureneb ning juba 30. nädalaks voolab vereringesüsteemis 50% rohkem verd. Pulss kiireneb. Teine vereringega seotud märgatav muutus on vererõhk. Rasedusaegne vererõhu tõus ehk hüpertensioon on üsna sage seisund, mis kujuneb üldjuhul välja pärast 28. rasedusnödalat ja kaob pärast sünnitust. Seda seisundit aetakse sageli segi preeklampsiana tuntud rasedustoksikoosiga, mille puhul vererõhu tõusule lisandub valgu ilmumine uriini. Preeklampsia tekib tavaliselt raseduse lõpus ja põhjustab samuti emal vererõhu tõusu. Raseduse ajal tarvitab kasvav laps ema vereringe kaudu glükoosi ja teisi toitaineid ööpäev läbi. Seega, söögikordade vahel või magamamineku ajal võib ema veresuhkru tase langeda niivõrd palju, et ema tunneb end näljasena.
regulaarseteks eineteks, mis sisaldavad aeglaselt seeditavaid süsivesikuid tärklist ja kiudaineid. Kuna väga paljud gestatsioonidiabeediga naised on ülekaalulised, siis vähendab dieedi jälgimine ka liigset kaalu juurdekasvu. Rasedusaegne hüpertensioon Rasedusaegne hüpertensioon on üsna sage seisund, mis kujuneb üldjuhul välja pärast 28.rasedusnädalat ning kaob pärast sünnitust. Seda seisundit on väga sageli võimalik segi ajada preeklampsiana tuntud rasedustoksikoosiga, mis on seotud valgu ilmumisega uriini. Rasedusaegse hüpertensiooni etioloogia on ebaselge, kuid üheks riskifaktoriks on adipoossus. Erinevate uurimistööde tulemusena on leitud, et antioksüdantide (vitamiinide C ja E) ja lisa kaltsiumi/magneesiumi preparaatide manustamine vähendab hüpertensiooni tekkimise riski. TOITUMISE ERIPÄRAD Kultuurilistest eripäradest tulenev toitumine Kultuurilisest eripärast sõltuvalt võivad naiste toidueelistused olla väga erinevad.
annaabi.ee 
