Peategel. on nn antikangelane kes ei varja oma hingeelu inetust vaid pigem demonstreerib seda. Ta lähtub nitseaanlikust põhimõttest et iga tema tegu on õigustatud põhim. "mina tahan" "Kuritöö ja karistus" 1866 "Mängur" 1866 "Idioot" 1868 "Sortsid" 1872 Räägib vene revolutsionääridest ja on nende suhtes väga kriitil. Paljud neist olid isegi isikl. solvunud. D. inimese kontseptsioon Eitas täielikult John Locke' seisukohta et inimene on siia sündinud tabua rasana. Eitas vene revolutsionääride seisukohta et inimene on determineeritud eelk. keskkonnaga. Ta toob välja 3 faktorit mis määravad in. iseloomu: 1. Keskkond 2. Rahvuslik omapära 3. Pärilikud eeldused D. arvates on inimeses juba sünnipäraselt hea ja kurja alge. Nende vahel käib lakkamatu pro et contra võitlus (pooltevaheline v.) Olemuse määrab see kumb neist algetest peale jääb. Ta on analüüsinud ka vene rahvusliku tüübi eripära
Õppis filosoofiat Oxfordis kehvade tulemustega.On väitnud, et alles 40. hakkas filosoofia üle tõsisemalt mõtisklema. Tähtsaim teos on 1000-leheküljeline ,,Essee inimmõistusest"Filosoofiat on mõjutanud Descartes'i teoste lugemine.Suure osa elust töötas riigiametites (nt sekretärina ja arstina), mitte elukutselise filosoofina.Teadmised ei ole sünnipärased. Teadmised põhinevad kogemusel ning ka tulenevad sellest. Inimene sünnib puhta tahvlina ehk tabula rasana. Kogemus joonistab tahvlile Määras inglise empirismi arengu suuna.Näib tavamõtlemisele vägagi vastuvõetav.Uskumuste tõesuse või mittetõesuse määrab kogemuse.Vaatlused annavad inimmõistusele kogu materjali ehk ideed.Idee on see, millega mõistus tegeleb. Ümbritseva jälgimine ja seejärel selle analüüs eeldab Locke'i filosoofias seda, et eksisteerib vaimu ja mateeria dualism (ühine joon Descartes'i filosoofiaga)
kognitiivsest ja arengupsühholoogiast. Uue konstruktivistliku teooria põhjal õpivad õpilased paremeni oma arusaamade aktiivse konstrueerimise kaudu (Nowakowski, 1998). · Sageli loetakse konstruktivism biheivioristliku õppimisteooria täielikuks vastandiks. Biheivioristlik õppimisteooria on huvitatud käitumises toimuvatest muutustest. Õppimist kujutletakse kui stiimuli poolt muudetud või määratud käitumist. Mõistust vaadeldakse tühja vaasina, tabula rasana, mida hakatakse täitma. Biheiviorism keskendub õpilaste püüdele koguda teadmisi loomulikust keskkonnast ja õpetajate püüdlustele kanda need teadmised üle (Murphy, 1997 (c)). · Kui biheiviorism rõhutab vaadeldavat välist käitumist ja seega väldib pöördumist tähenduse, esituse ja mõtte poole, võtab konstruktivism enam kognitiivsema suuna. Teadmiste omandamine, teadmiste liigid, oskused ja tegevused, õpetaja ja õpilase roll,
,,Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest". Arvas, et ebavõrdsus pärineb tahtest midagi omada. Temaaegses ühiskonnas olid jõhkrad lepingud ja tugevad valitsesid nõrkade üle. ,,Ühiskondlik leping". Põhiseaduses on kirjas, kelle käes on võim. Arvas, et kõrgeim võim peab kuuluma ühiskondlikule tahtele ja valitseja peab sellest lähtuma. ,,Emile ehk Kasvatusest" kuidas peaks kasvatama uut inimest, kelle ta ise välja mõtles. Ta arvas, et inimene sünnib tabula rasana ja kõik halb tuleb ühiskonnast ja kasvatusest. Arvas, et laps ei saa kasvada linnas, vaid peab elama maal. Laps peab nägema kuidas loodus toimib, teda tuleb kasvatada loodusega kooskõlas (nt arste ei ole, loodus ravib). Vaimu ja keha tuleb mõlemat harida. Laps ei tohiks midagi pähe õppida, sest muidu ei mõista ta asja sisu. Emile oli poiss, seal oli tüdruk ka, Sophie (täiuslik tütarlaps). Arvas, et naine ei tohi olla liiga tark, teda ei pea harima
annaabi.ee 
