loomi, see oli oluliseim rituaal. Hoovi taga paiknevas templihoones, kus hoiti Jumala kuju, võisid siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Surmajärgsus- Pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Sellegipoolest on teada, et surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head. Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas, kuhu pääses läbi värvate või paadiga üle allmaailmajõe. Teadus- Mesopotaamias nagu Egiptuseski oli teadus eelkõige rarvilike teadmiste ja võtete kogum. Teoreetilisi üldistusi ei tehtud. Sai alguse Sumeri perioodil; saavutas oma haripunkti alles Uus- Babüloonia riigi ajal. Enamus õpetlasi pärines preestrite seast. Matemaatika, astronoomia, kuukalender. Ennustuskunst ja astroloogia. Kangelaseepika- eepos ,,Gilgames" Assurbanipali raamatukogu- kuningas Assurbanipal kogus oma õpetlastelt kirjandusteostest eksemplare ja hoiustas neid oma Ninive kuningalossis. Nii kujuneski esimene savitahvlite
Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist. Enamik Mesopotaamlasi jäi küll harimatuks. Kirjatarkusele lisaks sisaldas haridus ka matemaatikat, tähetarkusi ja religioosse sisuga kirjanduse tundmist. Teadus: Egiptus: Teadus oli praktilise suunitlusega. Mitmes valdkonnas jõuti põhjalike teadmisteni. Arstietadus, päikesekalender, Geomeetria. Mesopotaamia: Mesopotaamias nagu Egiptuseski oli teadus eelkõige rarvilike teadmiste ja võtete kogum. Teoreetilisi üldistusi ei tehtud. Sai alguse Sumeri perioodil; saavutas oma haripunkti alles Uus-Babüloonia riigi ajal. Enamus õpetlasi pärines preestrite seast. Matemaatika, astronoomia, kuukalender. Ennustuskunst ja astroloogia. Kirjandus: Egiptus: Ei loodud mahukaid suurteoseid, vaid viljeleti lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojateks. Kasvas välja ülikute hauakabritesse kirjutatud autobiograafiatest.