Külastuseks vaja viisat, kvoot, lühiajalise viisaga korraga 120 inimest, 10 välismaalast, palverändurid. ATHOSE SAARE KLOOSTRIRIIK PÕHJA-KREEKAS Meesteühiskond Äratus puuvasaraga hommikul 4. 4 tundi missa, 2 korda päevas. Süüa 2 korda päevas: hommikul leib, puder, mahl; õhtul supp ja leib; lisaks aiasaadused: oliivid, sibul, tomat, kurk. Munkade tööpäev: põlluharimine, aiandus, toiduvalmistamine, kalal käimine, lisaks ikoonide maalimine, rariteetide kopeerimine. Mungal pole raha, eraomandit ega privaatsust. VENEMAA Ristiusk 988. Kiievi Sofia kirik. Novgorodi Sofia kirik. Kloostriraamatukogud. Mongoli-tatarlaste rüüsteretked. Tsaaride raamatukogud. Sofia Palaiologos. Ivan IV raamatukogu. Christoph Christian Dabelow. RAAMATUKOGUD ISLAMI MAAILMAS Islami tekkimine. Araabia kultuurisulam. Erinevad nimetused (tarkuse maja, teadmise maja, raamatute maja) Medresseed, observatooriumid, haiglad Lääne-Euroopaga võrdlus.
Eesti muuseumikogude kujunemine Tõneäoliselt esimesed muuseumid 18. sajandil tekkinud Peeter I muuseum Tallinnas ja Narvas, kuid need ei olnud tänapäevases mõistes muuseumid, vaid pigem nagu majamuuseumid. Narvas olnud muuseum hävis II Maailmasõjas. Muuseumi näide seeläbi, et mingisugune keskkond hoiti alles, mingit kollektsiooni seal ei olnud. 1802. aastal rajas apteeker Johann Burchart Tallinnas eramuuseumi Mon Faible (nimetatud ka antikvariaatide ja rariteetide kabinetiks). Ta hakkas kogume igasugu huvitavaid esemeid ning tal oli oma erakollektsioon. Esimene päris muuseum oli Tartu Ülikooli juurde asutatud 1802. aastal kunstimuuseum, mis on ka vanim Eestis järjepidevalt tegutsenud muuseum. See muuseum on asutatud õppeotstarbel, mille eesmärk oli koguda antiikskulptuure, mida õpilased said järele joonistada ning teha. Tõsine kogumistöö ning teadustöö algus on seotud baltisaksa teadusliku seltsidega