Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. 12. MIS ON PINNASE VARIKALDENURK JA MILLAL SEE VÕRDUB SISEHÕÕRDENURGAGA? Pinnse varikaldenurk on nurk mis moodustub horisntaalpinna ja kergelt (ilma raputusteta) puistatud pealispinna vahel. Pinnase varikaldenurk sõltub pinnase nihketakistusest. Pudedate pinnaste varikaldenurk võrdub sisehõõrdenurgaga. Savipinnastes takistab lihet põhiliselt nidusus. 13. MIDA ISELOOMUSTAB PINNASE DEFORMATSIOONIMOODUL E? Pinnase deformatsioonimoodul - E - iseloomustab pinnase kokkusurutavust ja on tinglikult Hooke´i elastsusmooduli analoogiks pinnasemehaanikas, kuid erinevalt Deformatsioonimooduli saab arvutada
Ühtlase terastikulise koostisega liivade ja ümardunud teradega liivade sisehõõrdenurk ning seega ka nihketugevus on väiksem ebaühtlase koostise ja ümardumata teradega liivadel. Savipinnaste nidususe c (cu) põhjustajaks on molekulaar-tõmbejõud ja mõnel juhul ka osaliselt pinnasepoore täitva vee pindpinevusjõud. Pindpinevus on seda suurem mida väiksemad on poorid. Pinnse varikaldenurk on nurk mis moodustub horisntaalpinna ja kergelt (ilma raputusteta) puistatud pealispinna vahel. Pinnase varikaldenurk sõltub pinnase nihketakistusest. Pudedate pinnaste varikaldenurk võrdub sisehõõrdenurgaga. Savipinnastes takistab lihet põhiliselt nidusus. 2.3.6. Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnas. Normaalselt tihenenuks loetakse pinnast millele ei ole kunagi mõjunud suurem pinge, kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. Kui pinnas on varem tihenenud
annaabi.ee 
