7. Mis on lapse väärkohtlemine? Too näiteid. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. See on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, psühholoogiline, seksuaalne, kui ka lapse hooletusse jätmine. Füüsiline väärkohtlemine väljendub näiteks löömises, raputamises, tõukamises, mürgitamises, kõrvetamises, uputamises, lämmatamises või muus lapsele kehalisi vigastusi või kahju põhjustavas tegevuses. Psühholoogiline väärkohtlemine on näiteks lapse järjepidev halvasti kohtlemine. Emotsionaalne väärkohtlemine võib väljenduda püüdes sisendada lapsele, et ta on väärtusetu, et temast just seepärast ei hoolita või hoolitakse vaid niivõrd, kuivõrd ta suudab täita teiste ootusi
(Soonets, 1997:95) R. Maureri (1998, 6) järgi on füüsiline vägivald igasugune mitte- õnnetusjuhtumlik füüsiline vigastus, tekitatuna kõrvalseisja poolt ja füüsiline hooletusse jätmine märgib lapse füüsilist hooletusse jätmist, sisaldades hooletusse jätmist või võimetust osutada lapsele vajalikku arstiabi. Füüsiline väärkohtlemine väljendub Londoni Ülikooli professori David Gough arvates alljärgnevalt: Mürgitamises; Kõrvetamises; Raputamises; Löömises; Tõukamises; Uputamises; Lämmatamises. Või muus kehalisi vigastusi või kehalist kahju põhjustavas tegevuses. Füüsilise vägivalla alla kuulub ka see, kui lapsevanemad varjavad lapse haiguse sümptomeid või teevad tahtlikult lapsele haiget, et endale tähelepanu saada (Münchhauseni sündroom). Füüsilise vägivalla ohver tuntakse ära seletamatute verevalumite, luumurdude, sidumisjälgede, küünejälgede, põletusmärkide ja esemete löögijälgede järgi