- 6. Saj eKr 2) Klassikaline ajajärk: 5.saj 300. A eKr 3) Hellenismi ajajärk: 330 146 eKr 4) Rooma võimu ajajärk: 146 eKr 395 pKr. 2. Informatsiooni tolle aja muusika kohta on võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kujutiste ja antiigi hilisema perioodi muusika tähenduste kaudu. Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,musike" ja see tähendab muusade kunsti. Arhailine ajajärk 3. Rändlaulikuid nimetati rapsoodideks ja kutse laulikuid aoidideks. Kuulus eeposte looja Homeros. Tema eeposed ,, Ilias" ja ,,Odüsseia" . 4. Vana-Kreeka puhkpillid Paaniflööt, põikflööt ja metalltrompet. 5. Dionysos oli veini- ja viljakusejumal. 6. Vana-Kreeka keelpillid Sappho ja Alkaios 7. Lüürikud oli keelpilli saatel lauljad. 8. Keskaegne zanr oli Liturgia 9. Tragöödiaid kanti ette õukondades. Oletatavalt oli tragöödiate muusika
üles, vaid andsid seda edasi oma järglastele suusõnalisel teel. Aegamööda laul ja muusika taandus eepiliste lugulaulude ettekandel, asendudes dekalmatsiooniga; tekkisid terved deklamaatorite koolid, kes seadsid endile ülesandeks muistsete lugulaulude selgeksõppimise ja ettekandmise nüüd mitte enam kuningliku laudkonna võõraina, vaid üldrahvuslikel pidustustel vastastikuse võistluse näol. Neid võistlejaid deklamaatoreid hakati nimetama rapsoodideks, eristavalt muistseist laulik- aoididestJutustused Trooja sõjast jagunesid kahte rühma: ühed käsitlesid sõda ennast, teised heeroste tagasitulekut Trooja alt. Kui jutustised kummaski rühmas saavutasid juba küllalt kõrge arenemisastme ja omandasid suurema kuulsuse, üks geniaalseim rapsood koondas nad ja lõi neist kindla, tema poolt väljatöötatud kava kohaselt kaks iseseisvat eepost, ajaliselt esimesena "Iliase" ja teisena "Odüsseia"
annaabi.ee 
