mõjualas, tingib see palju suurema tõenäosuse resistentsuse tekkeks. Nii deval- HR taimed, eriti raps, on muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks järgnevatele kultuuridele, sest rapsil on erinevatele herbitsiididele resistentsete sortide lähestikku kasvatamise tõttu kujunenud multi- resistentsus ehk vastupidavus mitmele erinevale umbrohutõrje vahendile. Rapsi seemned on idanemisvõimelised enam kui kümme aastat. Nii jäävadki hiljem idanevatest seemnetest kasvavad rapsitaimed põllule ja põldude servadele kasvama veel aastateks, raskendades edaspidist umbrohutõrjet. Rapsilt on muundinfo kandunud edasi rapsi umbrohtudest lähisugulastele, näiteks põldsinepile, soodustades nii superumbrohtude kujunemist. HR kultuuride kasvatamine kiirendab seega mitmel viisil herbitsiidiresistentsete umbrohtude kujunemist. Muundkultuuride intensiivse viljelemise tehnoloogia annab küll umbrohtudevaba põllu, kuid vähendab samas selle looduslikku mitmekesisust
toodetud liha. (GMO... 2014) Lisaks neile kahele on maailmas veel mitmeid erinevaid geneetiliselt muundatud organisme. Näiteks on olemas mürgine lisaaine, mida kasutatakse arvukates toitudes ja jookides magustajana ja seda nimetatakse aspartaamiks. Seda peaks vältima muude põhjuste hulgas ka seetõttu, et seda toodetakse GM bakteri abil. (GMO... 2014) Geneetiliselt muundatud rapsiseemet tutvustati esimest korda 1995. aastal Kanadas. EL-is on lubatud mitmed geneetiliselt muundatud rapsitaimed. Lisaks ei ole mingeid piiranguid õlide impordile ega tootmisele rapsiseemnetest. Lisaks varisevad valminud rapsiseemned kergesti ja säilivad mullas ka 10 aastat, mis teeb muundrapsi levimise väga lihtsaks ja saastumise mõjud pikaajaliseks. (GMO... 2014) Peale selle, et GMO võib sattuda piima loomasöödu kaudu, sisaldab piim nii mõneski riigis sünteetilisi kasvuhormoone. Näiteks kõikidest piimalehmadest Ameerikas on täis pumbatud sellistest hormoonidest
annaabi.ee 
