RAPS Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õli- ja söödataim ristõieliste sugukonnast ja kapsarohuperekonnast. Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest ja teda tuntakse 3. sajandist. Rapsi on nimetatud ka õlikaalikaks. Nimetus on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliseltkaalikale. Kõige paremini sobivad rapsi kasvatamiseks keskmised liivsavi- ja saviliivmullad, mille pH on üle 6,5. Kui pH tase on 6,0 või alla selle, on muldade lupjamine vajalik. Rapsi kasvatamiseks ei sobi põuakartlikud (liivased) ega liigniisked maad. Rapsi kasutusalad Enim kasutatakse rapsi toiduõli valmistamisel. Valminud rapsist pressitakse välja õli. Külmmenetlusel pressitud rapsiõli lisamine saiataignale muudab saiad ilusaks kollaseks.
Huvitavat: · LõunaAasias ja Vahemeremaades tunti rapsi juba 4000 aastat tagasi, Eestis on seda kasvatatud alates eelmise sajandi kuuekümnendatest aastatest. Siis küll ainult haljassöödaks ja silo tooraineks. · Õlikaalika nimi on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliselt kaalikale. · Rapsi kahjuriteks on maakirp ja hiidmardikas, ning esinevad haigused on ristõieliste nuuter, ristõieliste kuivlaiksus ja tõusmepõletik.
RAPS Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õlija söödataim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast. Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest.Rapsi nimetus õlikaalikas on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliselt kaalikaga.On üheaastane kultuurtaim. Rapsil on nii tali- kui ka suvivorm Talirapsil kasvab külviaastal kasvukuhik(varrealge), mis ebasoodsate talvitumistingimuste korral võib hukkuda. Talirüpsiga võrreldes on taliraps talveõrnem Suvirapsi külvatakse kevadel, ta on kiirekasvuline ja annab haljasmassisaagi juba 55-65 päeva pärast külvi. Koristada tuleb rapsi õitsemise algul, sest
Raps Raps · Raps ehk õlikaalikas. · Metsikut esivanemat pole leitud. · Arvatakse, et on tekkinud rüpsi ja lehtkapsa spontaansest ristlusest. · Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga. · Seemned on rapsil mustad- pruunid. Kasvunõuded · Mulla suhtes nõudlik kultuur. · Eelistatud on huumusrikkad mulla, mille pH on 6-7 piires. · Külvatakse augusti I poolel. · Külvikorras peab raps olema vähemalt 5 aastat vahet. · Väetamisel anda lämmastikku 60 kg N/ha 1 tonni saagi saamiseks. Kahjurid · Rapsi võivad kahjustada maakirp, hiilamardikas, varre- ja kõdra-peitkärsakas ning kapsakoi. · Enamlevinud taimehaigused on
Rapsi kasvupind Eestis aastal 2008 oli u 77,7 tuhat ha ehk 24,1% ainult teraviljade kasvupinnast, kuid talirapsi osakaal oli jätkuvalt tunduvalt väiksem kui suvirapsil. Uued hübriidseemnega talirapsi sordid on katsepõldudel · ja viljelusvõistlusest osavõtnute põldudel saagikuselt ja õlisisalduselt ületanud suvirapsi, mistõttu talirapsi kasvatamine üha intensiivistub Talirapsi BOTAANILINE iseloomustus Tugev 1-1,5 m kõrgune taim Leheroseti perioodil sarnaneb rapsitaim kaalikaga (sinakasrohelised, siledad) Lehealus ümbritseb vart poolest saadik. Õitsevatel taimedel jäävad rapsi avatud õied avanemata õiepungadest allapoole. Kõdrad paiknevad peaaegu horisontaalselt Seemned mustad kuni tumepruunid Suurelt osalt on (2/3...3/4) isetolmneja. Ülejäänud osa vajab viljastumiseks teise õie tolmu Talirapsi kasvutingimused Toitainete vajadus: Mullastikutingimuste suhtes ristõieliste taimede hulgas üks nõudlikumaid