täielikult välja kujunenud, et süsivesikutest keharasva sünteesida. Nad peavad seda saama piimarasva näol. Taimsete söötade toorrasvasisaldus ei ole suur, enamasti kuni 5% kuivaines. Rohkesti on seda aga õlitaimede seemnetes - (päevalille-, 30%, lina-, 37,0, rapsiseemnetes üle 40%), kuid neid kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Suhteliselt rasvarikkad on ka õlikoogid (linakoogis 17,0%, rapsikoogis sageli samapalju). Rohkesti rasva on ka täispiima kuivaines (üle 30%) Vähe on toorrasva heinas, teraviljas (1,7-2,0%), ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5- 4,7%. VITAMIINID Vitamiinid on kõigi organismide eluks hädavajalikud ained. Vitamiinid liigitatakse: · Rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) · Veeslahustuvateks (B-rühma vitamiinid, H, P, C-vit., paraaminobensoehape, foolhape, inosiit)
glükoos. · Suhkrut antakse loomale seetõttu, et loom ei pruugi piisava koguse glükoosi, maks toodab umbes 4 kg glükoosi päevas. Rasv, milliseid rasvu kasutatakse kalasöötades? kodus uurida homseks. · Lüpsilehmade baasratsioon sisaldab ca 3% rasva KA-st. · Suuretoodanguliste lehmade ratsioon sisaldab tavaliselt 5...7%. · Lisatav rasv on kõige sagedamini meil rapsikoogis ( 5kg rapsikooki= 0,5 kg ehk 10%.) Söödalisandid · Pärmi eluskultuur aitab seedida kiudu, aitab vältida atsidoosi. · Propioonhape, muudab segasööda stabiilseks, vähendab hallituste ja pärmide hulka ( 1...3 kg/t) · Söögisooda vähendab vatsa happesust ja atsidoosi riski (0,2 kg lehma kohta) · Mükotoksiinide sidujad (alumiiniumsilikaat, bentoniit, või savil põhinevad tooted)
annaabi.ee 
