Tema hääl on vanem ja tumedam, kuid ta on endiselt oluline ja üks ilusamaid hääli käesoleval sajandi. * Bel canto (itaalia keeles 'ilus laul') on muusikas laulmisviis ja muusikastiil, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kandvus, virtuoossus ja väljendusrikkus. Bel canto laulmisviis oli levinud juba 17.18. sajandi itaalia laulukoolis näiteks Cesti või Carissimi ooperi- ja kantaadiaariate puhul, millega arendati edasi varasema ooperi heliloojate resiteerivat stiili (stilo rappresentativo) sujuvamate, väljendusrikkamate meloodiate suunas, mis tooksid maksimaalselt esile hääle omadusi. Muusikastiilina juurdus bel canto 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse itaalia ooperi (eriti Bellini) aariate puhul, mis olid samuti lüürilised ja voolavad, erinedes näiteks 19. sajandi teise poole heliloojate (näiteks Verdi) loomingust, milles kujunes olulisemaks hääle dramaatiline jõud.
"Idomeneo" 1781. 17. Ooper ja singspiel Saksamaal ja Austrias 18. sajandi II poolel. Mozarti "Haaremirööv" (Entführung aus dem Serail) 1782. 18. Mozarti ja Da Ponte koostöö. Nüüdisaegse muusikateatri sünd: "Figaro pulm" (Le nozze di Figaro) 1786, ,,Don Giovanni" 1787, "Così fan tutte" 1790. 19. Mozarti ,,Võluflööt" singspiel ja ,,suur ooper". 20. Mõisted. tenor, sopran, bass, retsitatiiv, aaria, ariooso, stseen, stile recitativo, stile rappresentativo, stile concitato, monoodiline stiil, basso continuo, intermeedium, pastoraal, dramma per musica, dramma in musica, favola in musica, libreto, prantsuse avamäng, itaalia avamäng, prantsuse klassitsistlik tragöödia, aleksandriin, ballet de cour, comédie- ballet, tragédie lyrique e. tragédie en musique, opéra-ballet, maskimäng, semiooper e. dramatick opera, opera seria, lieto fine, intermezzo, opera buffa, dramma giocoso, opéra comique, melodraama. Kirjandus (valik):
annaabi.ee 
