väärkäitumine ning seda ajendavad tegurid; 2) saada ettekujutus väärkäitumise ulatusest/tasemest; 3) leida tasustusviis positiivsele käitumisele ning fikseerida kriteeriumid tasustamiseks; 4) määrata vajadusel karistus väärkäitumise eest ning kriteeriumid selle rakendamiseks; 5) vähendada järk-järgult tasustamist püsivate positiivsete muutuste tekkimisel käitumises. Tuntumad distsiplineerimise kompleksmetoodikad on tasustamine kodu kaasamisega ja raportkaartide kasutamine, õpilaste ja õpetajate lepingud ning arvestuspunktide süsteem. Nende meetodite rakendamise teeb keerukaks manipuleerimise ning mõjutamise piiri tundlikus, mille ületamisel võib õpilastele kasu asemel kahju tekitada. Kasutatud kirjandus Krull, E. 2000. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 510 - 527
lahenduse. Tasustusel rajanevad õpilaste distsiplineerimise kompleksmetoodikad. Komplekseid käitumise modifitseerimise metoodilisi süsteeme kasutatakse nii üksikute õpilaste kui terve klassi distsiplineerimiseks. Nende alla liigituvad vanemate kaasamine õpilaste positiivse käitumise tasustamisse, arvestuse pidamine õpilaste üle ning lepingute sõlmimine üksikõpilaste või kogu klassiga. Vanemate kaasamine õpilaste eeskujuliku käitumise tasustamisse raportkaartide vahendusel muudab kooli ja kodu koostöö õpilaste kasvatamisel tunduvalt tõhusamaks. Süsteemi käivitamiseks tuleb lastevanematega kokku leppida õpilaste tasustamise korras koolis tehtud töö ja käitumise eest ning sisse seada vastav raportkaart lapsevanemate informeerimiseks. Selle metoodilise süsteemi puhul on õpilaste mõjutamise võimalused tasustamisega tänu vanemate kaasamisele peaaegu ammendamatud. Paljud
annaabi.ee 
