MINU KODUKOHT RAPLA Sten Kenert Maalinn 10.LR klass Oktoober 2017 Sissejuhatus Rapla on linn Rapla maakonnas Rapla vallas. Linna pindala on 4,67 km2 ja rahvaarvuks on 5632 inimest. (2012) Raplas leidub mitmeid vaatamisväärsuseid, saab korraliku hariduse, on võimalus sportida ning on üldse põneva ajalooga linn. Rapla sportiklubid Raplamaa Jalgpallikool Rapla Korvpallikool Rapla hariduskeskused Rapla Vesiroosi Gümnaasium Rapla Ühisgümnaasium Ühisgümnaasium Rapla vaatamisväärsused Pildid sellest, mis oli minu kodukohas vanasti Kasutatud allikad https://www.google.ee/search?rlz=1C1GGRV_enEE761EE761&biw=1280&bih=869&tbm=isch&sa=1&q=rapla +linn+&oq=rapla+linn+&gs_l=psy-ab.3...106711.107749.0.111456.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1.1.64.psy-ab..0.0. 0....0.YB-tfdh1UXw#imgrc=s2S62aXlgNAtiM https:/...
pool. Rapla elanike arvult seisuga 1 jaan. 1989 (6249) oli Eesti suurim alev. Alevi staatuse sai Rapla 1945. aastal, alates 1959. aastast oli ta maakonnakeskus. Linna staatuse sai Rapla 1993. a. (1995.a. - 6500). Linna läbib Vigala (Konuvere) jõgi. Loode - kagu - suunaliselt väljavenitatud linna pindala on 460 ha. Peatänavad on Tallinna ja Viljandi mnt., olulised on veel Välja, Mahlamäe, Sulupere ja Jõe tänav ning Alu tee. Kokku on linnas 77 tänavat. Raplat ümbritsevad Rapla riigimajandi põllumajanduskõlvikud, metsatukad ja külad (kagus Kaltu, lõunas Libadu, läänes Sulupere ja põhjas Uusküla). AJALUGU Vanimad kirjalikud andmed Rapla kohta pärinevad aastast 1241: "Taani hindamisraamatu" järgi oli siin 8 ardamaa suurune Rapala küla. See asus praegune linna põhjaosas, seal, kus Tallinna mnt. ristub jõega. Ka 1917. aasta revolutsioonilised sündmused kulgesid Raplas töörahva aktiivsel toetusel. Selleks
rahva käest annetustena. Johannes Tutt koos vend Arvediga vedas hobuvankritel kohale muldkeha. Juuru tööstur Adamson andis oma töölised samba aluse kivide lõhkumiseks ja paikapanemiseks. Mahtra Suurküla mees Mihkel Susi lõhkus kivid ning Vassili Zelmin oma meestega paigaldas samba maakividest aluse nii osavalt, et seal tänapäevani pole pragu sees. Trepiastmed sümboliseerivad kolme kihelkonda Juurut, Raplat ja Koset, kus olid rahutused 1858. aasta maisjuunis. Ausamba ülemise, obeliski osa tegi kiviraidur Karl Paabut Tallinnast. Graniitkivi selleks tõi ta Soomest. Obeliski lihvitud esiküljele raius ta bareljeefi kase, talupoja ja hobuse kujutisega. Kuldsete tähtedega on sambale raiutud: 1858 MAHTRA SÕJA MÄLESTUSEKS 1933 Samba keskmisse ossa on rattana paigutatud vana Mahtra mõisa veskikivi, mis sümboliseerib aja lõputut kulgu. Rattale on raiutud kiri :
annaabi.ee 
