Asendist ja maastikust tingituna on RoosnaAlliku valda tekkinud «Eestimaa kukal», veelahe, kust lõuna poole jäävate allikate, ojade, kraavide ja jõgede vesi valgub Pärnu lahte, Põhja Järvamaa kannab aga oma veed Soome lahe suunas. Suuruselt asub Järvamaa maakondade reas üheksandal kohal. Seda, KeskEestisse jäävat ligi 2700 km² suurust ala, piirab kuus naabermaakonda: piirid põimuvad Harju, LääneViru, Jõgeva, Viljandi, Pärnu ja Raplamaaga. Maakonnakeskusest Paidest on enamvähem võrdsed vahemaad mitmete teiste maakondade keskusteni. Nii võib Paidest keskeltläbi tunniga sõita Tartusse (103 km), Pärnusse (99 km), Tallinnasse (93 km), Rakverre (84 km) või Viljandisse (71 km). Kaugemale jäävad Haapsalu (153 km), Valga (152 km), Jõhvi (150 km), Põlva (149 km). Seega võib Järvamaad pidada Eesti keskpunktiks. LOODUS
täitmisel on tähtis hästi tunda kohalikke olusid ja inimesi. Selliste ülesannetega saavad hakkama ka olemasolevad vallad ja neid poleks tarvis vastu kohaliku rahva tahtmist ühendada. Maakondigi võiks järele jääda rohkem kui 4-5. Mõtet oleks tõsta Tallinn maakonna seisusesse ja anda ta linnaosadele valla õigused. Uude Tallinna maakonda võiks liita ka mõned linnalähedased, Tallinnaga eriti tugevasti seotud maa- ja linnvallad. Ülejäänud Harjumaa tuleks ühendada Raplamaaga, ühendatud maakonna keskuseks võiks aga jääda edasi Tallinn ning nimeks Harjumaa. Kaaluda võiks samuti niinimetatud noorte maakondade (Jõgeva-, Põlva-, Valga- ja Hiiumaa) kaotamist ja ärajagamist teiste vahel. Seejuures võiks Kagu-Eestis tekkiva ühendatud maakonna keskuseks olla mitte tingimata traditsioonidega Võru, vaid võibolla hoopis märksa parema asendi ja uuema hoonestusega Põlva. Niisiis jääks Eestisse 11-15 maakonda: kindlasti Tallinn, Harjumaa, Järvamaa,
annaabi.ee 
