pindala on 756 950 km². https://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1iili#/media/File:CHL_orthographic.svg Kultuuriline taust Mõnel pool Tsiilis võib jätkuvalt kohata ehedat põliselanike kultuuri. Maa kesk-lõunaosas elavad indiaanlased maputed; põhjaosa kõrbepiirkonnas ja selle lähistel aga aimarad ja mõned teised väiksemad indiaanirahvad. Vaikses ookeanis asuval Rapa Nui-l ehk Lihavõttesaarel elavad aga polüneesia rahvaste hulka kuuluvad rapanuid. Kokku on põliselanikke ca 800 tuhat ehk ca 4,6% Tsiili rahvastikust. 1999. aastal loodi kultuuripärandi päev Chaili kultuuripärandi austamiseks ja mälestuseks. See on ametlik rahvuspüha, mida tähistatakse igal aastal mais. Muusikatraditsioonid Tsiili muusika on enamasti inspireeritud mitte jumalatest vaid loodusest ja seda esitatakse tavaliselt traditsiooniliste pillidega nagu cultrun, cascahuillad,trutruca ja trompe. Instrumendid
Paljaks kistuna ei suuda pinas enam vihmavett imada. Ilma taimestiku ja juurteta ei hoia miski pinnast kinni. Vihmavesi uhab pinnase mägedest alla kuni mereni. Erosioon laostab kvaliteetpinnase ja vähendab selle sobivust põllunduseks. Eriti mõjutatud on mõned Madagaskari piirkonnad, kus erosiooni mõju suurejooneline. Terved mäenõlvad on sügavalt sadade meetrite pikkuselt lõhestunud. Erosiooniga kaob õhuke huumusekiht, mis tekkis tuhandete aastatega. Ühel eraldatumal saarel elanud Rapanuid ammutasid oma loodusvarasid, kuni enam midagi järgi ei olnud. Nende tsivilisatsioon hukkus. Sellel maal kasvasid maailma kõrgemad palmid. Need on kadunud, Rapanuid raiusid need kõik puidu pärast maha. Sellepärast seisid nad silmitsi suure erosiooniga. Rapanuid ei saanud enam kalale minna. Polnud enam puid, millest kanuusid ehitada. Kuid Rapanuid olid ühed Vaikse ookeani säravamaid tsivilisatsioone. Innovaatilised põlluharijad, skulptorid, erakordsed meresõitjad
annaabi.ee 
