adverbides. Illatiiv • Tänapäeva sse-illatiiv on analoogiavorm kontraheerunud noomenite eeskujul (meres(s)e, vrd *hampahasen > hambasse; häälikuseaduslik vorm oleks olnud *merehen >> mere) • Tänapäeva ha-, he-, hu-illatiiv on häälikuseaduslik (*māhen > *māhan > mahà) • Tänapäeva geminatsioonilise illatiivi tekkimise (konsonandi pikenemise) kohta on erinevaid seletusi; vorm tekkis 15. saj (*rapahan > *rapaan > *rapaa > rap`pa) • Tänapäeva lühike illatiiv on häälikuseaduslik (*jalkahan > *jalkān > *jalkā > *jal`Ga) • Tänapäeva de-illatiiv (nt keelde) on analoogiavorm uus-tüübi eeskujul (häälikuseaduslik vorm oleks *keele (vanas kirjakeeles nii ongi!), vrd lühikese illatiiviga*ūtehen >> uude kus de-silp on tüve osa). Väliskohakäänded Samuti kolm – kuhu-kääne ehk allatiiv, kus-kääne ehk adessiiv ja kust-kääne egj ablatiiv
keerdunud. Kojast sirutub välja lihaseline jalg ja meeleelundeid kandev pea. Mantliõõnes 1 lõpus, suus hõõrel, erinevad toitumisviisid. Mõlemasoolised ja lahksoolised, sisemine viljastamine enamasti; meres trohhofoor, purjukvastne. Al.kl. eeslõpuselised, tagalõpuselise, kopsreod. Eeslõpuselised meres, vähem magevees, koja avaga sulgeb kaanega. Taimesööjad, röövloomad, parasiidid. N:meres - kauri, merikõrv, liudkodalane, rapaan, ranniklane. Tagalõpuselised ainult meres, paljud on muutunud uuesti kahekülgselt sümmeetriliseks, pärak taga, mõnedel koda ja mantel mandunud, kehaseinas lubinõelad. On ujuvaid, isegi planktilisi vorme, pikkade jätketega, hoiatusvärvusega. Paljud röövloomad. N: merijänes, nagajalg. Karbid e.liistaklõpuselised meres ja magevees, koda kahest poolmest (vasak ja parem), ümbritsevad kogu pehmet keha,pea on mandunud, mantliõõnes kahel pool
annaabi.ee 
