s s e h õim konda FI 7 ja kõnelesid Lõpptulem usena on p erineva Eu rantslased roopa rahv kolme roomlaste a - keltide, ja frankide Põlvnemist - segu.
toetasid Inglased. Prantslased okupeerisid maa lõunaosa, kos pealinna Saigoniga. 1946a detsembris alustasid nad sõjategevust Vietnami demokraatliku Vabariigi vastu. Esialgu oli neil edu, kuid pärast seda kui Ho Chi Minh*i valitsus läks üle partisani taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi. Oma positsioonide kinnitamiseks nõustusid Prantslased Lõuna-Vietnami riigi loomisega. Seda riiki tunnustasid ka USA, suurbritannia ja ka mitu nende liitlast. Rantslased üritasid kuni 1945a sundida Põhja-Vietnami alistuda. Kuid siis piirasid vietnamlased Prantsuse väed umber ning sundisid kapituleeruma. Läbirääkimisel lepiti kokku Vietnami pooleks jagamises, ning jaotus jooneks jäi 17 laius kraad. Pärast sõja lõppu oli P-V olukord päris raske, riisikasvatus oli madalseisus ja paljud Vietnamlased elasid näljahädas. Riigi juhtkond võttis kursi sotsialismi ülesehitamisele. Nõukogude liit andis P-V suurt majanduslikku abi. Ning riigi