Kui rida on lühem, pikendatakse seda kaudu merre vesikond valglate majandamise maapealset toiteala. Valgla tähtsaim näitaja on mõne teise jõe (analoogjõe) andmete toel. põhiüksuseks määratud, üht või mitut selle suurus (valgla pindala A ), mis määratakse Analoog peab olema sarnastes füüsikalis- naabervalglat koos põhjav ja rannikuvetega kaardilt. Valgla suuruse A km 2) Jõeorg ja geograafilistes (kliima, pinnased, järvisus, hõlmav maismaa- ja mereala. veekogu jõesäng: Jõgi voolab jõeorus, mille osad on metsasus jne) tingimustes. Kas analoogjõe maapinnanõos või maa sees olev veekogum orupõhi, mis jaguneb jõe põhisängiks ja lammiks, andmerida vaatlusaluse jõe andmerea
Selle määravad : aurustumise pinna temperatuur, aurustuva pinna kohal õhus oleva veeauru hulk, õhuvoolu kiirus. Tegelik aurumine - reaalselt aurunud vee hulk antud kohas. Jõgede hüdroloogia 4. Jõgede hüdrograafia (Vesikond, valgla, jne) Vesikond Veekogu vesikond on maa-ala, kust põhja- ja pinnaveed voolavad jõgede jt vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse. See on üht või mitut naabervalglat koos põhjavee ja rannikuvetega hõlmav maismaa- ja mereala. Valgla maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab. Jõe valgla toimib nagu lehter: kõikjalt valglast voolab vesi sellesse jõkke kokku. Jõe igal lisajõel on oma valgla, mis kuulub nt emajõe valgla koosseisu. Valglaid lahutavat piiri nimetatakse veelahkmeks ehk veelahkmejooneks. Veelahkmejoon on tihti piiriks kahe riigi vahel, kui piir kulgeb piki mäestikke. Valgla jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks
veetase (veeseis) veekogu või -juhtme vabapinna kõrgus valitud rõhtpinna või merepinna suhtes veevarud (veeressursid) mingi piirkonna pinna- ja põhjav koguhulk, mida on võimal kasut vesiehitis jõe-, järve-, mere- või põhjav kasutamist võimald või vee purustavat toimet tõkestav rajatis. vesikond valglate majandamise põhiüksuseks määratud, üht või mitut naabervalglat koos põhjav ja rannikuvetega hõlmav maismaa- ja mereala. - 20 -
Prantsusmaa on üks maailma suurimaid põllusaaduste eksportijatest (16% ekspordist seotud põllumajandusega). SKT ühe elaniku kohta 30 100 USD-d. Sellest 75,8% annab teenindus, 21,7% tööstus ja 2,5% põllumajandus. USA Ameerika Ühendriigid on 50 osariigist koosnev liitriik Põhja-Ameerikas. USA on maailma 3 riik nii pindalalt kui ka rahvaarvult. Riigipiir Kanada ja Mehhikoga, USA-l on palju valdusi ja sõltlasriike. Pindala koos sise- ja rannikuvetega on 9 826 630 km2. Rahvaarv 2006.a. peaaegu 300 miljonit inimest. Pealinn on Washington (linnastus üle 8 miljoni elaniku). Riigikeel on inglise keel ja rahaühik USA dollar. USA on presidentaalne liitriik, kus keskvõimu pädevusse kuuluvad välispoliitika, riigikaitse, osariikidevahelised suhted. President on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Presidendi valib osariikide esindajatest koosnev valimiskogu, kuid tegelikult valib rahvas (v.a. Maine ja
annaabi.ee 
