G01, GI1, LG1)- Alaliselt liigniisked mullad, ülemiseks hor. on 10-30cm. Turbahorisont või turvastunud metsakõdu. T all asuv mineraalne osa tugevasti gleistunud. Esinevad looduslikel aladel. Eesti muldkattes 6,3%, millest neljandik turvastunud leedemullad LG1. L-Eesti ja Pärnu madalikud, Hiiumaa, Soomaa põhjaosa. Aeglaselt soojenevad külmad mullad ja kultuuristamisel vajavad kuivendamist. pH G01 alla 5,6. Soomullad: (M,R,S) raba-, siirdesoo, madalsoo-, lammimadalsoo-, rannikusoomullad Jagatakse väga õhukesteks(30-50cm), õhukesteks(50-100) ja sügavateks(üle 100cm) T kihi paksuse järgi. Täpsema jaotus turva lagunemisastme järgi. M: üle 30cm T2 või T3. Toituvad põhjaveest või üleujutustes. 7,8% har. maast. 55% soodest. Metsad madalsoo, lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo kkt. Rohumaad nii liigirikkad kui vaesed. Tekivad maismaa soostumisel või veekogude kinnikasvamisel. S: 9% Eesti soodest. Aladel, kus
- INDREKU KONSPEKTIST! Gleistunud karbonaatsed mullad: paepealsed, rähksed (veeriselised, klibu), leostunud, leetjad, küllastunud Khg - Gleistunud leetmullad: näivleetunud, leetunud, sekundaarsed leede, huumuslikud leede, tüüpilised leede Tunnused: - Geimullad: paepealsed, rähksed, leostunud, küllastunud, leetjad, näivleetunud, leetunud,leede - Turvastunud mullad: paepealsed, rähksed, küllastunud, küllastumata, leede - Soomullad: raba-, siirdesoo, madalsoo-, lammimadalsoo-, rannikusoomullad Jagatakse väga õhukesteks M´(30-50cm), õhukesteks M´´(50-100) ja sügavateks M´´´(üle 100cm) T kihi paksuse järgi. Lammimadalsoomullad sama jaotus: AM´, AM´´ ja AM´´´. Ja rannikumadasoomulllad: Mr´. Mr´´. Mr´´´. Täpsema jaotus turva lagunemisastme järgi. M: üle 30cm T2 või T3 - Lammimullad: gleistunud, glei-, turvastunud - Rannikumullad: sooldunud glei, glei Tunnused: õhukesed märjad mullad, AT, T hor järgneb gleistunud mineraalne lähtekivim.
annaabi.ee 
