uuritud arvukaid hammaste väärarenguid. Teatud kontsentratsioonide juures mõjutavad dioksiinid ka luustiku arengut. Lisaks on erapooletud keskkonnaspetsialistide mudelid näidanud, et ehitustööde tulemusena tõuseb Läänemeres pH kontsentratsioonitase. See on eriti murettekitav, kuna kõrge pH tase Läänemeres on juba viinud hävitava eutrofeerumiseni (sinivetikad). Kui nende teemadega ei tegeleta, tekivad tõsised mured kalatööstuse ellujäämisega rannikuriikides ning toiduvarude turvalisusega. Eestit ümbritsevad merealad on osa meie rahvuslikust rikkusest. Nii nagu mitmete muude hüvede puhul, oskame sageli nende tegelikku väärtust hinnata alles siis, kui hakkame neist ilma jääma, ja peale meie ei tule neid keegi kaitsma. Seetõttu mõjutab meie elu, olgu kalavarusid, mürkide sisaldust kalades, lindude ja hüljeste tervist, randade puhtust või madalmere elustikku tervikuna, iga suurem ettevõtmine selles lahes
Merepinna tõus muudab rannajoont, uputab põllumaid, suurendab erosiooni, saastab mageveevarusid (Globaalsed keskkonnaprobleemid, 1996). Vasak pilt näitab keskmine jääkatte 1979-1981 suvede lõppus, parem pilt 2007 suve lõppus (http://www.nasa.gov/topics/earth/sea_ice_nsidc.html). Soolase vee sissetung. Soola-vee sissetung, meretaseme tõusu tulemusena, võib hävitada suur osa joogivee rannikuriikides. Näiteks Iisralis mõnedes kohades soolane vesi tungib maaaluse allikate peale kiirusega 50 meetrit aastas. On kohad, kus merevesi on juba tunginud ja saastunud värske veee allikaid kahe kilomeetri sügavusel. Rannikualade erosioon. Peamine merevee taseme tõusu sekundaarse mõju on massiivne ranna erosioon.Eriti tundlikud meretaseme tõusule ja erosioonile on liivased rannikualad. Liivarannad moodustavad 20% kogu rannikualast
annaabi.ee 
