· Eitusverb ei pöördu oliksin/olisin · Eitusverb pöördub: en, et, ei, emme, ette eivad tule Rannikumurde probleemid: Kask rannikul pole toimunud tervet rida uuendusi, mis toimusid mujal Põhja-Eestis. See on diakrooniline kriteerium, mitte sünkrooniline. Viitso ajalooliselt pole rannikumurret kui ühist nähtust olemas; on kaks eraldi murret, millel pole ühiseid uuendusi. Pajusalu: eR erijooned haaravad keele põhistruktuuri sügavamalt Rannamurre < > soome keel Alutaguse < > Ida murre ja vadja keel Murrete kujunemine ja hääbumine: · Millal eesti murded kujunesid pole teada, põhirühmad vähemalt 2000 aastat tagasi · Kitsamad murdeerinevused 13.-16. sajandil · 13.-16
Kui kultuuripärand on varem tähenda- nud peamiselt ainelist kultuuripärandit, siis tänapäeval on see laienenud ka kultuuriväärtuslikule keskkonnale ja vaimsele kultuuripärandile, mis tähen- dab elavaid kultuuritraditsioone. Üks oluline vaimse kultuuripärandi osa on meie murded ja murrakud. 2011. aasta rahvaloenduse andmeil oskab mõnda murret 14,6% eesti keelt emakeelena kõnelevatest inimestest. Neist 21% kõneleb põhjaeesti murdeid, 78% lõunaeesti murdeid ja 1% Kirde-Eesti rannikumurret. Kultuuriharrastajate üldine osatähtsus on aastate jooksul tõusnud. Kui 2004. aastal oli mõni kultuuriharrastus 31%-l 15–74-aastastest elanikest, siis 2010. aastaks juba 38,5%-l, mis on ligi 397 000 inimest (169 000 meest ja 227 000 naist). Võrreldes 2004. aastaga oli filmiga tegelejate arv 2010. aastaks kasvanud 11 protsendipunkti (2010. aastal tegeles filmiga 155 000 inimest) ja kujutava kunstiga tegelejate arv 6 protsendipunkti (132 000). Samas oli
annaabi.ee 
