ning pindala on umbes 60 miljonit km². Lõunapoolkera polaaralade oluline iseärasus on mandri olemasolu, mida nimetatakse Antarktiseks. Selle mandri pindala on 14 miljonit km² ja suurem osa temast on ümbritsestud polaarjoontega. Antakstise ümber on kolm ookeani: Vaikne, Atlandi ja India ookean, mille vetes on rohkesti saari ja saarestikke. Saared on näiteks: Lõuna-Georgia saar, Lõuna-Sandwichi saared ja Lõuna-Orkney saared. Mandriline rannajoon on paiguti üsna sopiline, rannikumerede ja poolsaartega. Peaaegu kogu maismaa on kaetud hiiglasliku mandriliusikuga. Selle keskmine paksus on veidi üle 2 km ja läbimõõt umbes 4500 km. Võrreldes põhjapoolkera suurima, Gröönimaa mandriliustikuga, on jää pindala üle 7 korra suurem. Antaktika kliima on maakera kõige karmim. Mandri siseosades on keskmine õhutemperatuur südasuvel -30° kuni -35 °C, talvel on aga keskmine õhutemperatuur -70 °C. Maailma külmarekord on mõõdetud Antarktikas ja see oli 89,2 °C. Sellises
Kaugseire andmeid mõjutavad välised tegurid. Optilist signaali mõjutavad eeskätt okeanograafilistes mõõtmistes atmosfääris hajunud kiirgus; müra, ehk veepinnalt peegelduv, häiriv päikesekiirgus; veest tagasituleva kiirguse transformeerumine, neeldumine ja hajumine atmosfääris. Veest tagasitulevat signaali mõjutab otsese ja hajunud kiirguse edasine hajumine vee molekulides kui ka vees lahustunud ning hõljuvates ainetes. 2. Uurimisobjektid Kaugseirele leiab ookeanide ja rannikumerede uurimises laialdasi rakendusi. Teostatakse veekogude seisundit määravaid ja rannajoonte muutusi puudutavaid monitooringuid, jälgitakse setete transporti, kaardistatakse ranniku tunnuseid, hoidmaks piirkonniti ära erosiooni ohtu. Mõõdetakse vee temperatuuri, lainete kõrgust, jäätumise taset ja jää liikumist. Globaalsel tasandil vaadeldakse ka ookeanide tsirkulatsiooni ning hoovuste süsteemi. Saadud andmeid kasutatakse ookeanide ning merede paremaks mõistmiseks kui ka
annaabi.ee 
