iseloomulikud on kristalseist kivimeist kaljud. Maa jaotub 3 ajaloolis-geograafiliseks piirkonnaks: Norrlandiks, Svealandiks ja Götalandiks. Kõrgeim ja loodusoludelt kõige karmim on põhjaoasas asuv Norraland (2/3 Roosti pindalast). Piki Norra piiri kõrgub Skandinaavia mäestiku teljeosa (maa kõrgeim tipp on Kabnekaise mägi, 2111 m). Kagu suunas madalub mäestik astanguna Norrlandi platooks ja Botnia lahe äärseks rannikumadalikuks. Kaljupinda liigestavad käredavooluliste jõgede sügavad orud. Svealand asub Norra piiri ja Läänemere ning Siljani ja Vätterni järve vahel. See on valdavalt Kesk-Rootsi madalik, mille nõgudes asuvad Euroopa suurimate järvede hulka kuuluvad Vänern, Vättern, Mälaren ja Hjälmaren. Rootsi lõunosa hõlmab Götaland. Selle põhjaosa moodustab kaljune Smålandi ehk Lõuna- Rootsi kõrgustik (kõrgeim punkt on Tomtabacken, 377 m), äärmise lõunaosa hõlmab tasane viljakate
suahiili ja rahaühikuks Kenya silling. Kenya pindala on 582 650 km². Riigi koordinaadid on 0o N, 38o E ning ta asub ekvaatoril. Ta piirneb põhjast Etioopia, kirdest Somaalia, loodest Lõuna-Sudaaniga, läänest Ugandaga, lõunast Tansaaniaga ning idast India ookeaniga. Kenya asub lähisekvatoriaalses kliima-vöötmes ning pinnamoodide tõttu on Kenya maastike poolest erakordselt mitmekesine. Enamiku alast hõlmab Ida-Aafrika kiltmaa kirdeserv, mis laskub astangutena India ookeani rannikumadalikuks. Riigi keskosa läbiv 38. Meridiaan jagab maa kaheks erinevaks osaks. Idapoolmik madaldub India ookeani rannikule ja lääneosa tõuseb järsult Ida-Aafrika alanguvöötme piirkonna mägedeks ja platoodeks. Kenya asub ekvaatoril ja ekvatoriaalsed õhumassid liiguvad sealt üle kaks korda aastas, on seal 2 vihmast perioodi. Aprillist juunini on seal palju sademeid, oktoobris ja novembris on sademeid mõõdukalt. Ka õhutemperatuur on kevaditi ja sügiseti kõrgem
annaabi.ee 
