Merihumuri õied on ühesugulised, emas- ja isasõied arenevad erinevatel taimedel. Tupplehed on kitsad ja teritunud tipuga. Isasõite kroonlehed on tupplehtedest pikemad, emasõitel lühemad. Õied asuvad üksikult lehtede kaenlas ja varte harunemiskohtades. Merihumur õitseb juunis ja juulis. Vars on lamav või püstine ning harunenud, enamasti neljakandiline. Ta kuulub sugukonda nelgilised. Levik,Elupaik Merihumur on levinud Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades, mererannikutel ja jõgede suudmealadel. Eestis on ta kohati sage mererannataim, kes võib soodsates tingimustes esineda massiliselt. Merihumur kasvab eelkõige liivastel ja klibustel rannikutel. Sellised avatud kasvukohad meenutavad mõnevõrra lagedaid kuivi kõrbeid. Sigimine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt lamavate varte juurdumise teel. Ohustatus ja kaitse Merihumur ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Koht ökosüsteemis
Kasvukoht Kasvab eelkõige liivastel ja klibustel mererannikutel, rannaniitudel. Sageli kasvab osaliselt liivasse mattununa. Soolalembene http://viiu.pri.ee/images/pilt292.jpg Levik Putuktolmleja. Õitseb juunis ja juulis. Seemned on mustjaspruunid. Paljuneb nii seemnetega kui ka juurdumise teel. Levinud mererannikutel ja jõgede suudmealadel Põhja- ja Lääne-Euroopa ning Põhja-Aasia rannikumaades, ka Põhja-Ameerikas ning harva Lõuna-Ameerikas. Eestis kohati sage mererannataim. Pildid http://metskylakool.lihula.ee/misc/pildid/meri/3.jpg http://static3.nagi.ee/i/p/750/79/187697818fdb5b_m.jpg/1 Kokkuvõte Merihumur on küll huvitav taim, kuid teatakse temast vähe. Kuigi sageli kasvab ta rannaserval lausa tiheda padrikuna ja
Kõik looduses on tasakaalus. Eestlaste jaoks tähendab ideaalsus parasvöödet, sest siin on kõike meile eluks vajalikku: temperatuur langeb talvel veidi alla kümne keskmiselt, samas on suval jahedam kui troopikas. Eristatakse mandrilist ja merelist kliimat. Parasvööde jaguneb neiks tinglikult, kuna nad vahelduvad küllaltki sujuvalt. Mereline kliima toob kaasa suvise jaheduse ning talvise pehmuse. See esineb sagedasti just Iirimaa rannikul, Suurbritannias, kas Eestis, Lätis, Leedus jm rannikumaades, kus on ptsene ühendus merega. Soojema kliima põhjustab ka Golfi hoovus, mis saabub Euroopasse Atlandi ookeanist, ulatudes kuni Skandinaavia maadeni välja. Mandriline kliima on omapärasem: talviti esineb võimsaid lumetorme ja põhjas ulatuvad miinuskraadid alla kolmekümne. Ka suvel esineb täielik kontrast päike kõrvetab ja põldudel võib tekkida sademete puudujäägist põud. Sellist loodse
Sarikalised (Umbelliferae) Botaaniline iseloomustus kuni 50 cm kõrgune rohttaim VARS ümmargune vars on ülevalt hargnev LEHT alumine ümar ja rootsuga, keskmine kolmehõlmaline ja ülemine leht kitsas ning sügavalt lõhine ÕIS väike ja valge. Õied on koondunud sarikõisikuteks SEEMNED on meeldiva, tugeva ja magusapoolse aroomi ja maitsega Ajalugu Juba rohkem kui 3000 aastat tagasi oli aniis Vahemere idapoolsetes rannikumaades armastatud vürts. Peagi levis ta kõikidesse Vahemeremaadesse ja sealt munkade vahendusel omakorda põhja poole. Siiski on tema peamised kasvatamisalad siiani päikeselises Lõuna-Euroopas Kasvatamine Seemned külvatakse varakevadel, need idanevad kuni 4 nädalat. Kui tahetakse saada seemneid, tuleb taimed kindlasti ette kasvatada. Kasvuruumiks arvestatakse taimele 25 30 cm Paljundamine seemnetega Saagi kogumine Õige saagikoristamise aeg on käes siis, kui seemned on pruunikaks värvunud
Jahedal suvel viljad meil ei valmi. Ta on väga sarnane mürgiste sarikalistega. VARS - Ümmargune vars on ülevalt hargnev. LEHT - Alumised lehed on lõhenenud, hambulised, aga ülemised kahe- ja kolmetised ÕIS - 7-15 õisikut ühe äärislehega. Õisikutes on väikesed valged õied, mida ümbritsevad väikesed lehekesed. Õitseb juulist septembrini. SEEMNED - Tärkab 2-3 nädalaga. Ajalugu - Aniis on pärit idamaadest. Juba rohkem kui 3000 aastat tagasi oli aniis Vahemere idapoolsetes rannikumaades armastatud vürts. Teda kasvatatakse laialdaselt Venemaal, Indias, Lääne- Euroopas (peamiselt Vahemeremaades, Ameerikas. Kasvab ka Saksamaa aedades. Kasvatamine - Vajab päikselist, sooja ja viljaka mullaga kasvukohta. Eelistab lubjarikast ja hästi vett läbilaskvat mulda. Paljundamine Paljundatakse seemnetega. Külvatakse avamaale pärast mulla soojenemist. Tõusmed ilmuvad 3-4 nädala pärast. Taimevahe jäetakse 10-15 x 25-30 cm. Vajab lubjarikast
annaabi.ee 
