8.1.13 Kristyna Kokk 7 Tsiili piirneb p õhjas Peruuga, idas Boliivia ja Argentiinaga , l õunas ja läänes Vaikse ookeaniga Tsiili asend on soodne kalap üügiks ja laevatrantspordiks 8.1.13 Kristyna Kokk 8 Ülevaade looduslikest tingimustest Pinnamood Tsiili pinnamood on mägine. Eristub kolm põhjalõuna sihilist piirkonda: RannikuKordiljeerid, idapiiril Andide Peaahelik ning nende vahel asuv siili pikiorg. Ranniku Kordiljeerid, mille kõrgus on põhjaosas kuni 3200m, madalduvad vähehaaval lõuna suunas. Lõunaosad madaldub ka Andide Peaahelik. 8.1.13 Kristyna Kokk 9 Tsiili pikioru põhjaosa on 9001200, k õrgune ja 3060km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest l õunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu
metsadest. · Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu PõhjaAmeerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhjalõunasuunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad RannikuKordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (PõhjaAmeerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). · Vanasti olid Ühendriikide kalavarud rikkalikud. Palju kalu oli sisevetes, eriti Suures järvistus. Juba XV sajandist tuntud heeringa ja tursapüügi piirkonnad olid Atlandi ookeani põhjaosa rannikuvetes. Heeringat, turska, sardiine, eriti lõhelisi oli väga rikkalikult ka Vaikse ookeani
annaabi.ee 
