hindamiseks. Lisaks hinnati ka metsataimestiku kahjustusi tallamise tagajärjel väljaspool teeradasid, loendati uusi ja vanu lõkkekohti ning fikseeriti kõige prügistatumad piirkonnad. Kahjuks ei rajatud sel perioodil alalist seirevõrgustikku, mille raames oleks saanud hilisematel aastatel uuringuid sama metoodika alusel korrata. 2003. aastal koostasid Tiit Leito ja Karin Poola ülevaate „Turismi mõjust Kõpu poolsaare rannikukooslustele”. Nende kasutatud metoodika nägi ette järgmiste aspektide kaardistamist, kasutades Eesti põhikaarti mõõtkavas 1:20 000: • lõkkeasemed (kolm erinevat kategooriat kasutamise intensiivsuse alusel); • taimekoosluste kahjustused (määrati taimestiku kahjustuste protsent visuaalsel meetodil); • pinnasekahjustused (paralleelselt rannaga kulgevate autosõiduradade arv ja paiknemine); • autodega läbitavad teed;
samal ajal kui rohu ja jämedamate liikide seemnekandjad varred on alles ning annavad karjamaale mätliku ja "väljakasvanud" ilme. Lambad söövad tavaliselt ka angervaksa, mille veised ära põlgavad. Nad võivad takistada kibuvitsa, kadaka jt. põõsaste pealetungi. Lambad ei taha minna märjale maale ning väldivad seetõttu roo söömist. Sarnaselt hobustega on nad liikuvamad kui veised ja häirivad rohkem maapinnal pesitsevaid linde. Ohud rannaniitudele/rannikukooslustele: · Maa kasutamine muuks otstarbeks kultuurniidud, elamuehitus, teedeehitus jne.; · Saastumine (merelt tulev praht ja nafta, nitraatide ja fosfaatidega reostumine); · Maakasutuse muutusest tulenev roostumine, kulustumine, võsastumine; · Turismipiirkondades ületallamine ja elustiku häirimine; · Laevaliikluse tihenemisest tulenev ranniku lõhkumine. SOOD Soo tekib siis, kui sademete hulk ületab aurumist ja puudub vee äravool. Turvas koguneb, kui taimse