VIIKINGID - PÕHJAMAA MEHED Umbes 1200 aastat tagasi ilmusid Lääne-ja Põhjamerele pikad ja kitsad ning triibuliste purjedega laevad,mille ninasid kaunistasid lohepead.Neid laevu tunti juba kaugelt ära. Ühel laeval oli kümmekond sõdalast.Nad olid pärit Taanist,Rootsist või Norrast.Nende ees tundsid hirmu paljude maade rannikuelanikud. Sõdalased röövisid ja röövitud saagi viisid koju või müüsid teistes maades maha. Viikingite laevad olid suurepärased.Nendega sai sõita nii sügaval kui ka madalikel.Sageli liikusid nad ka jõesuudmetes,ning sel moel võisid nad pääseda kaugele sisemaale. Kui aga ei olnud tuult siis võeti appi aerud.Aerud olid kuni 6m. pikad,nii et meestel pidi olema palju jõudu,et nendega toime tulla.Et laevad olid võrdlemisi kerged,liikusid nad kiiresti edasi ja ilmusid ootamatult.
Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes olid pärit põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid
Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes olid pärit põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja- Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks) Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. Kuidas viikingid elasid? Viikingipered elasid Põhjamaades rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). Kasvatati ka köögivilju. Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. Viikingid olid osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi orjade, karusnahkade, hõbeda ja merevaiguga. Mehed kandsid pikka särki ja pükse, mille peal oli nahkvest või jakk. Naiste riietuseks oli pikk linane kleit ja
nad olid pärit Taanist, Rootsist või Norrast.Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks).Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. Viikingid elasid rannikukülades. Sarnaselt oma esiisadega olid viikingid talupidajad, ja seda isegi need viikingid, kes röövretkedel käisid. Skandinaavia külmemates piirkondades sõltus nende elatis aga rohkem küttimisest, kalastusest ja vaalapüügist. Viikingitest kaupmehed elasid suurtes kogukondades ning sealt asusid nad oma tugevate purjelaevadega Euroopa kaubateedele. Kuidas aga juhtus, et need näiliselt ohutud ja tundmatud
-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. http://www.bbc.co.uk/schools/vikings/travel/travel3.shtml Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. http://www.mnh.si.edu/vikings/start.h tml 1. Kuidas viikingid elasid? Viikingipered elasid Põhjamaades rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). Kasvatati ka köögivilju. Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju
kultuuri tõusuajaks. Kaubateed Lääne- ja Ida-Euroopa vahel kulgesid läbi Läänemere ning eestlased hakkasid üha elavamalt ise oma kaupu Novgorodi vahendama. Üks peatee viis läbi Põhja-Eesti ja teine läbi Lõuna-Eesti Novgorodi. Suuremaisse liiklus-ja kaubitsemiskeskusesse tekkisid uuemad, tugevamad linnused, mis näitas eestlaste ühiskondlikku koondumist ja nende organisatsiooni järk-järgulist tugevnemist. Rannikuelanikud, eriti saarlased, said tuntuks oma kaubanduse ja ka röövmereretkede poolest. Eesti viikingid tegid suhteliselt vaese Saaremaa jõukaks ja rahvarohkeks. Tugevasti hargnenud majanduselu tõi kaasa ka rahva ühiskondliku kihistumise. Tekkis kiht suur-talupoegi ülemusi ( talupoja-aadlit ), kelle seast valiti rahvavanemad. Alamkihi moodustasid orjad-träälid, keda oli eriti rannikualadel ja Saaremaal ning keda kasutati põllu- ja muudel töödel.
annaabi.ee 
