Enamikel mägistel saartel on troopilised vihmametsad, ja aktiivsed vulkaanid (18tükki) . iga aasta tuleb u 19 taifuuni, mis on hävitavad . Kõige pikeim jõgi on cagayan'i jõgi lusonist põhjas. Filipiinidel on paljudel aladel metsandus ,põllundus ja mineraal ainete tootmine. Filipiinid on mineraali rikkad saarstik kus rannikualased kohad on kallid. Maavarad : kuld, hõbe , koobalt, sool, vask ja nikkel, merest pärlid , seal on ka palju mitte medallseid maavaru, ntx : silikooni tootmiseks vajalik. On ka palju koski , leidub veel 2 hõimu : ifugao ja T' boli hõim . Loomad : üle 2400 kalaliigi , korallid, vähid, krabid ja muud meremolluskid, vihmametsades üle 530 linnuliigi, 25000 putuka sorti , Loomadenimed : oranz klounkala, tontkandlane, filipiinide kotkas, vaalhai, varaan, toko sisalik, carabao,
Guyanast. 1830 riik lagunes ja tänapäeva Colombia alal asunud Uus-Granada muutis 1863 oma nime Colombia Ühendriikideks ning 1886 Colombia Vabariigiks. 1903 lõi Colombiast lahku Panama. Colombias kaotati orjus 1851. aastal. 2. LÜHIÜLEVAADE LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST Kliima: Kliima on väga soe. Vihmahooaeg on maist novembrini. Jahedam on kõrgemates kohtades ja päris külm mägedes. Pealin Bogota on alati kevadine - jahedad päevad ja karged ööd. Colombia pinnamood: Tasased rannikualased madalikud, keskel mägismaa, kõrged Andes'e mäed, idapoolsed tasased niiduväljad. Colombia loodusvarad: nafta, maagaas, kivisüsi, rauamaak, nikkel, kuld, vask, smaragdid, hüdroenergia. Colombia keskkonnaprobleemid: raie, pinnase ja vee kvaliteedi kahju liigse putukamürgi tõttu, õhu saastatus (eriti Bogotas), sõidukite heitegaaside tõttu. Colombia Ohustatud liigid: 376 Suurim kõrgus: 5,775 m Merepiir: 3,208 km
annaabi.ee 
