Peamised leiukohad on Väinameres ning Pärnu ja Riia lahes, 1,3-15 meetri sügavusel, kus vee soolsus on vähemalt 5 promilli. (Trei, 1991) Pilt 5. Phyllohora truncata f. Truncata Allikas: [http://www.seaweed.ie/_images/DSC_491.png] Pilt 6. Polysiphonia violacea Allikas: [http://www.finerareprints.com/botanical/henry-bradbury-british-seaweeds/22000.jpg] Polysiphonia nigrescens (pilt nr. 7) on sagedamaid taimeliike Lääne-Eesti merevetes, kus levib madalast rannaveest kuni 20 m sügavuseni ja kus soolsus on üle viie promilli. Soome lahes ei leidu teda Tallinna lahest ida pool. Reeglipäraselt kasvab ta agariku, põisadru ja põisadru-agariku koosluses. (Trei, 1991) Pilt 7. Polysiphonia nigrescens Allikas: [http://www.finerareprints.com/botanical/henry-bradbury-british-seaweeds/22004.jpg] KOKKUVÕTE Punavetiktaimed on väga vana taimerühm. Nad on väga iseäralikud mitmes mõttes. Neil on
On hea ujuja, võib sukelduda 10 m sügavusele. Talvitub mere lõunaosas, ei lenda ära. Sööb limuskeid, rannakarpe. Majanduslik tähtsus- mune süüakse, sulejoped haha udusulgedest. 2. KIVIRULLIJA (Arenaria interpres) Väike u. kuldnoka suurune lind, punakaspruuni selja ja mujal musta-valgekirju sulestikuga. Kõige arvukam Soomes. Elab kajakate koloonias, kajakad kaitsevad. Sööb koorikloomi, putukavastseid jt, keda hangib madalast rannaveest. 3. ALK (Alca torda) on varesest veidi suurem lind musta ülapoole ning valge kõhualuse ja tiivavööndiga.''läänemere pingviin''Eesti vetes tihti ei kohta kui siiski on. Suurem osa ajast vees. On suurepärased ujujad, ujuvad tiivalöökide abil, ka sukelduvad. Kõige rohkem Soomes. 4. LÕUNA TIRK= PIKKNOKK TIRK (Uria aalge) Algiga ühesuurune, samavärvi sulestik aga nokk on peenem. Pesitseb vähestes paikades Stockholmi lähistel.
annaabi.ee 
