ookeani elustikule. Näiteks kümnetest Eesti magevete teoliikidest on Läänemeres levinumaid ainult 2. Ligi 200-st Atlandi ookeani põhjaosa karbiliigist leidub Läänemeres vaid kümmekond. Erinevates läänemere osades on ookeani ja magevee elustiku liikide vahekord erinev. Soolasemas lääneosas on tublisti rohkem ookeanist pärit liike ja vähem magevetest pärit like. Magedamas idaosas, kuhu kuuluvad ka Eesti rannaveed, on olukord vastupidine. Näiteks puudub meie vetes täielikud tüüpilised ookeaniloomad meritäht ja krabid. Läänemere lääneosas neid leidub. Sel omakorda ei suud toime tulla magevetest pärit haug ja ahven, keda meie rannavetes elab üsna rohkesti.kujukas on ookeanist pärit kalaliikide võrdlus. 120-st Atlandi ookeani põhjaosa kalaliikidest elutseb Läänemere lääneosas üle 50, Eesti läheduses kõigest parkümmend liiki.
karistusseadused kõigi inimeste suhtes kes selle riigi territooriumil on süüteo toime pannud sõltumata kurjategija ja kannatanu kodakondsusest.Lähtudes sellest põhimõttest eesti karistusseadus kehtib kõigi eesti territooriumil toime pandud ja KarS-i järgi süütegudeks loetud tegude kohta.Territooriumiks loetakse riigi piires olevat maismaad s.h.saari ja kogu veeterritooriumi (akvatooriumi). Viimase hulka kuuluvad siseveed,rannaveed ja territoriaalveed(12 meremiili) maapõu.Riigi territoriumilt kosmosesse saadetud ese on selle riigi territoorium. § 6 lg 2 kehtestab n.ö. lipuprintsiipi s.o. territoriaalse põhimõtte täiendus juhtudel kui süütegu pannakse toime kas laeval või õhusõidukis ning see ei asu eesti territooriumil.Selle printsiibi järgi on laev või lennuk selle riigi territoooriumiks kelle lipu all ta sõidab ja pole tähtsust kelle omandisse ta kuulub.
annaabi.ee 
