kõrguseks -kasvab veepiiri lähedal -merihumur -õisik 30cm pikkune nii, et juured ulatuvad merevette -madal taim -pikad kitsad lehed -1m kõrgune -paksude lehtedega -roomav risoom takistab põõsakujuline taim -talub soolsust ja kuivust liiva liikumist mererannal ja -lehtedes palju B-vitamiini Rannavee neli vetikate vööndi: -sinivetikate vöönd -Soome rannikute suurim vetikas -kasvab kaljusel rannikul, veepiirist -kasvab kuni poole meetri kõrguseks kõrgemals -moodustab madalas vees 0,5-3m sügavusel sinkjasmust suuri kooslusi -rohevetikate vöönd -punavetikate vöönd
Kohati on merede reostumine juba sajandeid olnud probleemiks tervisele, näiteks Niiluse deltad ja Bosporuse väinas. Tänapäeval on reostumine suureks probleemiks maakera mitmete piirkondade rannavetes ning on levimas isegi ookeanide avavetesse. Suurim oht ähvardab suletud merepiirkondi, millel on ookeaniga vaid kitsas ühendus. Nii on Vahemeri, Must meri ja Läänemeri teistest kergemini haavatavamad ning nende reostus on pigem suurenemas kui vähenemas. Rannavee reostumine on tunduvam sadamais ja jõesuudmetes. Kõige puhtam Endla Reintam, 2008/2009 56 on vesi avamerel, ehkki naftat, laevaliikluse jäätmeid ja mitmeid kemikaale on leitud ka kõige kaugemalt avamerelt. Arvestuste kohaselt tuleb umbes 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping).
3. Mere rikkustele vastukaaluks on maismaal apvellingu alade kõrval levinud enamasti kõrbed, sest tekkivad tuuled kuivatavad pinnast. 4. Perioodiliselt leiab aset vee “õitsemine” (tuule suuna muutumise korral), mis tekitab hapnikupuudust. Autvelling (outwelling) – rannapiirkonna vee ümberpaigutamine. Autvelling põhjustab biogeenide ja detriidi väljakannet ookeani (näteks limaanidest). Sellel protsessil on oluline osa rannavee bioproduktsiooni, sh kalavaru kujunemises. Merede elustik ja tsonaalsus. Mere keskkond on vertikaalselt jagatud kaheks tsooniks: 1. eufootiline tsoon on kitsas pealmine kiht ookeanis, kus saab toimuda fotosüntees (valgusrohke). Ookeanides hõlmab see 0-150(200) m, sisemeredes 0-50(100) m. Kogu ookeanide koosluste energia on pärit sellest tsoonist. 2. afootiline tsoon, asub eufootilise all. Seal pole fotosünteesiks küllaldaselt valgust.
annaabi.ee 
