Eestis on läänerannikul ja saartel elanud sajandeid suur arv rannarootslasi ja ligi 150 aastat kuulus Eesti Rootsi riigi koosseisu. Ajaloo tähendust tänapäevale ei tohi alahinnata. Rootsi aja mälestusmärke leidub kõikjalt õle Eesti (Piirimäe 1997) ning siiani püsiv suur huvi rootsi keele õppimise vastu on ajaloo mõju kestmise õheks tunnistajaks. Üks olulisemaid mõjutegureid on Rootsis elav eestlaste grupp, kes on Eesti rootslastele lähemale toonud (Andersson 2004). Erinevalt rannarootslastest, kes elasid Eesti saartel ja läänerannikul mitmeid sajandeid, ei ole Rootsis eksisteerinud pikka ajaloolis-traditsioonilist Eesti vähemust. 20. sajand muutis seda pilti märgatavalt. Kui enne II maailmasõda elas Rootsis vaid mõnisada eestlast, siis 1943- 1944. aastal sõja eest põgenenud eestlasi oli sõja järgses Rootsis ligikaudu 20 000. 50 aasta jooksul tehtu on jätnud mitmeid tähelepanuväärseid jälgi Rootsi kultuuriellu ja eestlased on rootslaste seas
ö vanadesse linnadesse. Iseseisvumine eraldas Eesti juudi kogukonna juudid Venemaa ja Läti keskustest. 1926 kultuurautonoomia. Praegune juudi kogukond pärineb paljuski Vene aladelt pärast 2. MS siia elama asunud juutidest. Paljud liikunud edasi Iisraeli. Jidisit(keel) vallatakse vähe Keeleline assimileerumine pigem vene keele poole. Jidisit vallatakse vähe. Emakeelsus 2000 rahvaloenduse järgi: jidis, 248 eesti, 1728 vene. Rootslased- eesti mõistes räägitakse valdavalt rannarootslastest või siis eestirootslastest. Enamik neist elab lääne- ja loode eesti saartel. Tulid 13-14 saj. Pärast teist maailmasõda lahkusid. Eriseisuses ei tunnistanud end pärisorjadena. Hiiurootslased-1781 tüli mõisaomanikuga ja umbes tuhat rootslast küüditati Reigi piirkonnast Lõuna-Venemaale. Asustus lõppes 2. Ms-ga. Lätlased- ajalooliselt on olnud segasutusega piirialasid, nii on piiri jagamisel jäänud eestlasi Läti poolele ja lätlasi Eesti poolele