2 pinnakattes esineb vaid liiva. Pealiskorra kivimeid katavad enamasti jää ja pärastjääaegsed setted. Pinnakatte paksus on suurim saare lõunaosas ja ooside lähikonnas, üle 10 meetri. Lääne-Vormsis pinnakatte paksus väheneb, olles enamasti alla 5 meetri. Ajalugu Arvatakse, et Vormsi saarele on nime andnud Islandilt pärit viiking Orm, mis tähendab Madu. Ent saare külade nimed ja omapärane külaarhitektuur pärinevad rannarootslastelt. Kirjalikes ürikutes on Vormsit esmakordselt mainitud 1391. aastal. Asustus on kindlasti vanem, umbes 11.-12. sajand, kuid arheoloogilisi kinnitusi pole. Esimesteks asukateks olid rootslased, keda 1934. aastal elas saarel ca 2393, lisaks sellele ka 122 eestlast. Enamik Vormsi rootslastest lahkus II maailmasõja ajal Rootsi. Tänapäeval elab saarel ligi 300 inimest. Legendid kõnelevad, et kunagi koosnes Vormsi kolmest suuremast saarest, mille vahel peeti ühendust paatidega
uusrootsi ehk riigirootsi – Eesti alad läksid järk-järgult Rootsi võimu alla. Rootsi aeg tõi endaga kaasa Eesti lähenemise Rootsile. Eestisse saadeti ametnikke, kaupmehi, käsitöölisi, tuli ka vaimulikke. Eriti suur keelemuutuste vahendaja oli Rootsi sõjavägi, sest nendega puutusid kokku ka lihtsad taluinimesed. Selleaegsed laensõnad on näiteks friiherra, kindral, kadalipp. Eestirootsi – Eestirootsi laenud pärinevad eesti- ehk rannarootslastelt, kes veel Teise maailmasõja eelõhtul elasid kaunis kompaktselt Lääne-Eesti saartel ja Loode-Eesti rannikul. On neli põhilist eestirootsi murret (vt küsimus 29). Eestirootsi laenuks peame esmajoomes Eesti rannikualade ja saarte rootslastest elnikelt eesti keelde ülevõetud sõnu. Omaette rühma moodustavad Tallinna rootslased ja neilt saadud laenud. Neid laene tuleks lahus hoida muudest eesti-rootsi laenudest.
annaabi.ee 
