Gleimuld-laialt levinud ja vahelduvate omadustega, sinakas v rohekashall gleihorisont pindmine horisont Koosneb toorhuumusest Looniit-õhuke mullakiht, põhja,lääne Eestis, kuivab suve lõpuks Pärisaruniit-Eestis laialt levinud, rohumaade tüüp Puisniidud-maailma liigirikkamad taimekooslused säilivad vaid inimese kaasabil Lammi ja luhaniit-jõgede üleujutusaladel,perioodiliselt kantakse toitainerikkaid setteid Rannaniit-taimestik levib vööndiliselt,soolembelised taimed, merevee uhumine Rannaroostik-alaliselt üleujutatud veealustel sooldunud gleimuldadel, enamasti pilliroog
vasakkaldal Kesklinna, Rannarajoon, Eeslinn ja Raeküla. Rahvastik Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Pärnu elanikest: 74% eestlased, 14% venelased, 2% ukrainlased, 1% soomlased, 1% valgevenelased, 8% teised rahvused. Pärnus elas 2006. aasta 1. jaanuari seisuga 43788 inimest, kellest 55,7% olid naised ja 44,3% mehed. Loodus Linn asub Pärnu lähe ääres ning linna poolitab Pärnu jõgi, linnas ja selle ümbruses asub Pärnu rannaniidu LKA (endise nimega Pärnu rannaroostik) ja Niidu maastikukaitseala Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete(üle 20 töötaja) müügitulu oli 2010. aastal umbes 5,4 miljardit krooni. Tähtsamad tööstusharud on: Metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus ca 40% käibest (suuremad ettevõtted:Ruukki Products,Scanfil,Efore,Note Eesti) Keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest, (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat)
toitaineterikkaid setteid, millel moodustavad lammimullad. *Rannaniidud: Taimestik levib vööndiliselt, kuna sõltub meremõjust. Paljudes kohtades kasvavad soolalembelised taimed. Mereveega paisatakse rannale adruvalle, veidi kaugemal , merevee pritsmete tsoonis, levib suhteliselt tihe rohustu. *Rannaroostikud: omaette rohumaad, levivad veealustel sooldunud gleimuldadel. Seal kasvab tavaliselt pilliroog. Eesti suurim rannaroostik on üle 3000 ha. *Ranna-, lammi- ja puisniite nimetatakse poollooduslikeks, sest need on enamasti inimtekkelised ning püsivad inimese kaasabil-niitmisel ja karjatamisel. *Nõmmed- kujunevad luidete ning tuiskliivaalade taimedega kinnistumisel, levivad liivmuldadel. Seal kasvavad kuivalembelised samblad ning samblikud. (Kaibaldi nõmm)
toitaineterikkaid setteid, millel moodustavad lammimullad. *Rannaniidud: Taimestik levib vööndiliselt, kuna sõltub meremõjust. Paljudes kohtades kasvavad soolalembelised taimed. Mereveega paisatakse rannale adruvalle, veidi kaugemal , merevee pritsmete tsoonis, levib suhteliselt tihe rohustu. *Rannaroostikud: omaette rohumaad, levivad veealustel sooldunud gleimuldadel. Seal kasvab tavaliselt pilliroog. Eesti suurim rannaroostik on üle 3000 ha. *Ranna-, lammi- ja puisniite nimetatakse poollooduslikeks, sest need on enamasti inimtekkelised ning püsivad inimese kaasabil-niitmisel ja karjatamisel. *Nõmmed- kujunevad luidete ning tuiskliivaalade taimedega kinnistumisel, levivad liivmuldadel. Seal kasvavad kuivalembelised samblad ning samblikud. (Kaibaldi nõmm) 13. INIMTEGEVUSE MÕJU LOODUSELE. KAITSEALAD JA KAITSTAVAD OBJEKTID 14. EUROOPA ASEND, PIIRID, SUURUS 1.Milliste ookeanide ja meredega piirneb Euroopa?
annaabi.ee 
