peahoone põlema ja nõnda sai otsa ka vabriku enda lugu. Vabriku juhtkonna kavandatud ja korraldatud asulaplaneeringud ning elamuehitus aitasid luua mõnusat keskkonnda, mida tunneme-näeme tänini (tänavavõrk, suured krundid, palju rohelust jne). Hiiumaa Muuseumi Kärdla maja külastus, kus räägitakse rohkem sellest, mis Kärdlas juhtunud on. Muuseum asub otse endise vabrikuhoovi servas ja oli pikka aega vabriku direktori elamuks. Peale muuseumi külastust jalutame ka Kärdla supelranda. Rannapargis näha olev jutustab samuti Kärdla pikast ajaloost. Kärdla sadam, mis asus kiviviske kaugusel, hävis sõjatules, kuid ujuda ja päikest võtta saab rannas ikka. 1970. aastate stiilis kohvik Rannapaargu on kujunenud üheks linna sümboliks, nagu ka 1863. aastal valminud kirik või Keskväljaku ääres kõrguv Pritsumeeste maja. Täna leiate sealt turistidele nii vajaliku infopunkti, kust võib küsida kogu Hiiumaa, aga ennekõike muidugi Kärdlas toimuva kohta
Peateljena nähakse Supeluse tänavat, mille ääres asuvatesse rannavilladesse peaks koonduma meelelahutus ja toitlustus. Piirnevatesse tänavatesse rahulikumad perespaad. Kogu piirkonnas peaks toimima ühtne infosüsteem, mis annaks paar päeva ette teada kõigist üritustest, festivalidest ja rannavillades toimuvast. Kuuror- dialal peaks lisaks ravivõimalustele olema tänavaspordi üritused, näiteks jalgpall, korvpall ja jalgratastega vigursõit. Ronimiseks ja mängimiseks tuleks Rannapargis asuvale mänguväljakule rajada atraktsioone mitmele vanuserühmale. Rannaliiva võiks liigendada erinevate huvigruppide vahel, näiteks väikeste lastega pered, tavakülastajad, rahuotsijad, alasti päevitajad, ekstreemalade harrastajad, koertega jalutajad jt. Füüsilise ruumilahendusega peaks kuurordis võrdsel tasemel oluline olema inimlik teenindus ja külalislahkus. Meelelahutused võiks olla hajutatud piki rannajoont Uulu-Valgeranna suunal ja rannast Rüütli tänavani