põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse päripäeva 0° - 360°. Tõeline peiling (TP) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse 0° - 360°. Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk. Rannanavigatsioonis mõõdetakse kursinurka laeva pikitasandi vööripoolsest osast paremale ja vasakule 0°-180°. Seejuures lisatakse kursinurga arvväärtusele nimetus parempoord (pp) vôi vasakpoord (vp). Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk seostuvad: TP = TK + KN (pp) TP = TK - KN (vp) Tõeline vastaspeiling, traavers TRAAVERSIKS nimetatakse laeva diametraaltasapinnale ristset suunda, st eseme kursinurk KN =90° kas vasakus või paremas poordis. Paremas
põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse päripäeva 0° - 360°. Tõeline peiling (TP) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse 0° - 360°. Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk. Rannanavigatsioonis mõõdetakse kursinurka laeva pikitasandi vööripoolsest osast paremale ja vasakule 0°-180°. Seejuures lisatakse kursinurga arvväärtusele nimetus parempoord (pp) vôi vasakpoord (vp). Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk seostuvad: TP = TK + KN (pp) TP = TK - KN (vp) Tõeline vastaspeiling, traavers TRAAVERSIKS nimetatakse laeva diametraaltasapinnale ristset suunda, st eseme kursinurk KN =90° kas vasakus või paremas poordis. Paremas
annaabi.ee 
