Materjali kogumine: · Nõuded keelejuhtidele informandid vanad, paiksed, puhta keelekuju rääkijad · Murdepäevikud kirjutatakse natuke selle koha kohta, keelejuhtide andmed (vanus, nimed, haridus, sugu jne), keelenäited (kirjutatakse üles lindistused foneetilises transkriptsioonis), analüüs. · Lindistused vanasti olid ainult üleskirjutused, hilisemal ajal muutus võimalikuks ka lindistamine. · Tõlkemeetod keelejuhile anti mingi tekst ja paluti see tõlkida murdesse. Kahtlane meetod, võib kirjakeel mõjutama jääda. · Otsesed küsitlused, küsimustikud materjali kogujal on välja mõeldud küsimused, võib esitada ise või anda kirjalikult. Alustekst mõjutab siin vähem. · Enne II ms käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused. Materjali töötlemine ja säilitamine: · Tavaliselt kasutatakse SUT transkriptsiooni · Murdenäiteid võib leida ,,Eesti murretest" · Murdekorpus www.murre...
Kirde- e Alutaguse murre Lüganuse – kõige vanapärasem ja omanäolisem; Jõhvi – lõunas tugevad keskmurde mõjud; Iisaku – põhjaosa kuulunud kokku Jõhviga, kesk- ja lõunaosas eesti-vene-vadja-isuri mõjud, loodeosa Viru-Jaagupi mõjudega. Siirdemurre: o ühisjooned rannamurdega, o ühisjooned idamurdega (Kod), o ühisjooned vadja keelega. Ühisjooned rannamurdega Vältevaheldus puudub (geminaatklusiilide vaheldumatus – erinevus rannamurdest): rattas : rattad, pimedik : pimedikkul, tappama : tappan; Palatalisatsioon puudub (varem olnud olemas Jõhvi lõunaosas ja Iisakus); Lõpukadu, kuigi lõpuvokaal osaliselt säilinud teatud sõnades ja vormides, nt inta ‘hind’, vänttä ‘vänt’, polve ‘põlv’ Alutaguse murde erijooned rohkesti õ-häälikut: õli ‘oli’, õtsib ‘otsib’; nasaali ees e: eng ‘hing’, tenama ‘tänama’;