tsivilisatsioon – kõrgelt arenenud ühiskond, kus kasutatakse kirja, on arenenud religioon ja riiklus ning kõrgetasemeline kunst ja kirjandus neoliitiline revolutsioon – noorem kiviaja algus (u. 8.-7.a.tuh. eKr), millal inimesed hakkasid tegelema põlluharimisega ja muutusid paikseks sumerid – vanim „ajalooline” rahvas Ees-Aasia-Vahemere kultuuriruum – sinna kuulusid Mesopotaamia, Pärsiast üle Lähis-Ida Vahemere saared ja rannamaad ning Egiptus (Sudaan ja Etioopia) hellenid – oli hõim Põhja-Kreekas, kuid alates 5.saj. eKr. hakati helleniteks nim. kõiki kreeklasi barbar – kreeka keelt mittekõnelev rahvas hegemoon – Kreeka juhtiv jõud spartalik kasvatus – karm kasvatus, poisid võeti perekondadest ära ja treeniti sõduriteks Euroopa - panteon – usundi või mütoloogia jumaluste süsteem, mis antiikajal tähendas ka kõigile jumalatele
Pangalt laskuvail jõgedel ja ojadel on neli maalilist juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi. Järvedest on tuntumad Viitna, Käsmu, Kahala ja Udriku. 70% rahvuspargi maadest on metsade ning 9% soode all. Loodusmaastikus on rohkesti nõmme- ja palumännikuid, siin on unikaalsed loopealsed ja paekalda nõlvade laialehelised pangametsad, jõeorgude salukuusikud, pangapealsed lookuusikud ning mitmesuguses arenguastmes taimkattega kivised rannamaad. Mitmel pool Lahemaal võib näha haruldasi taimeliike (mets-kuukress, vesi- lobeelia, raudtarn, hall käpp). Lahemaa rahvuspark oli ka euroopa naaritsale soodsaks elukohaks, siia jääb Eesti ainus ebapärlikarbi leiukoht. Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti kaitstavaid ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsed on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed; Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisakompleksid; kaluriküla Altjal
Loodust on inimene oma käe järgi seadnud niisama kaua, kui ta siin on elanud. Suur osa meie kõige tavapärasematest maastikest on saanud oma näo inimese kaasabil ning sealne elustik välja kujunenud ja püsib ainult pideva ühetaolise inimmõju toel. Pärandkooslused. Peaaegu kõik Saaremaa ja kogu muu Eesti kenad kadakased karjamaad on inimtekkelised, seega poollooduslikud ehk pärandkooslused. Kunagi ammu-ammu kasvas nende asemel loomets. Ainult hiljuti merest kerkinud laiud ja rannamaad on karjamaana kasutusele võetud veel enne, kui mets sinna kasvada jõudis. Kunagised lootammikud ja tamme-männi segametsad olid madalat kasvu, hõredad ja valgusküllased. Tammede ja mändide all kasvas palju põõsaid: sarapuu, viirpuud, kontpuu, kibuvitsad jt. Ka kadakale jagus sellises loometsas piisavalt valgust ja soojust. Karjakasvatuse alguspäevadel liikusid loomad neis hõredates metsades vabalt, järk-järgult võeti maha puid
annaabi.ee 
