Kuidas said loomad, kes on paekividele jälje jätnud, meie maale? Kunagi asus see mandriosa hoopis teistsugustes tingimustes, ekvaatori lähedal. Meie maa kohal loksus soe 20...30°C - , soolane -- 35 madal meri. Neis oludes oli hea elada korallidel ja teistel soolase ning toidurohke vee lembestel organismidel. Nii mõnusad olud olid väga ammu 400-500 000 000 aastat tagasi, siluri ordoviitsiumi ajastul. Praeguses Läänemeres neid loomi ei ela. Seda põnevam on leida rannaliivast mõnd igiammust loomakest. Maakera ajaloo seisukohalt kõige vanemad korallid e. õisloomad olid tabulaadid, rugoosid ja helioliidid. Nende nimed on tuletatud sisemist ehitusest, mida on uuritud mikroskoobis. Korallid võivad elada üksikult või koos hulgana e. kolooniana. Kolooniad on kujult kera, põõsa, taldriku või toruja üldkujuga. Kui kivistise pealispinnal paistavad ketijäljendid, ringid, hargnevate okste muster või on aimata kärjelist ehitust, siis on
mille kõrvale sobib hästi portugali roheline vein Vinho Verde. Sobremesas ehk magustoidu kaardilt otsustame proovida mango mousse'd ning lõunasöögi lõpetame hea portugali kohviga. Nüüd jätkub meil energiat, et astuda randa jõudmiseks 300 meetrit mööda palkidest laotud teed. Rannajoonel paistavad juba punased puitvaiad, mille vahele tõmmatakse viie euro eest punasest riidest päikesevarjud omapärased ja praktilised. Lained on rannaliivast vorminud kõrge valli, kus ookeanivesi uhub aina kõrgemale, et siis jälle vajuda ja tõusta peatumata ja lõputult. Taban end mõttelt, et ookean omab küll määratut suurust ja jõudu, aga inimese imepärased võimed on loonud laeva, mis alistab kogu selle üüratu, mäsleva ruumi... Suure lainetuse korral peab vette minnes olema valvas, sest ookeanilained on salakavalad ja ettearvamatud ning nendega mängimine ohtlik. Ümberringi laiutab looduse ürgne ilu, viies
annaabi.ee 
