Läbiränne on elavaim aprilli-mai vahetusel (Magi & Kaisel 1997). Põhjapoolseilt pesitsusaladelt lahkuvad kalakotkad augustis voi septembris. Huvitav on asjaolu, et märkimisväärne osa emalindudest lahkub pesitsusterritooriumilt 2-3 nädalat ülejäänud perekonnast varem, lennates esimesse talle teadaolevasse vahepeatusesse rännuks jõudu koguma. See toimub peale poegade lennuvõime saavutamist juuli lopus voi augusti alguses. Ka isalinnud, kelle pesitsemine ebaõnnestus, alustavad rannakut talvitusaladele margatavalt varem kui edukalt pesitsevad isendid. (Saurola 1996; Hake et al. 2001; Kjellen et al.. 2001). Esimese suve linnud (2 aastased) ei tule suveks tagasi oma pesitsusalale, vaid veedavad selle Aafrikas (Forsman 1999). Eestis toimub kalakotka sügisene läbiranne peamiselt augustis ja septembris, vähesel määral ka oktoobris. Rände haripunktiks on tavaliselt september. Kõige hiljem on kohatud kalakotkast 1961. aasta 28. oktoobril, Matsalus (Randla 1976).
Nimetatakse ka rannavööndiks. Rand randla, maismaa osa. Keskmise rannajoone veepiir ja aju- e ründeveega kaasneva tugevaima tormilaine mõjupiiri vahel paiknev randla maismaaosa. Rannak randla veealune osa. Ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus kus lainete mõju merepõhjale lakkab. Lainetus mõjutab merepõhja 1/2 - 1/3 lainepikkusega võrdse sügavuseni. Et Läänemeres on täheldatud kuni 100m pikkuseid laineid, võib nende mõju ulatuda 50m sügavuseni. Rannakut nimetatakse ka veelauseks rannanõlvaks. Ajurand ranna maapoolne osa, mida tugevaim lainetus mõjutab vaid ajuvee tingimustes. Pagurand rannaku rannapoolne osa, mis paguveega ajutiselt kuivaks jääb. Rannajoon ehk veepiir (kindel, katastritel ära määratud, seotud reeperitega) Randlate hüppeline areng. Põhjused ja tagajärjed. Soe talv,ilma jääta, kõrge veetaseme tõus. Üldiselt on hüppeliseks arenguks vaja erakordsete loodusnähtuste kokkulangevust
annaabi.ee 
