Clarice endast valja, kuid Smeraldina toob haid uudiseid peole tuleb maskeeritud Fata Morgana ja teda nahes ei hakka Prints kindlasti naerma. Truffaldino puuab asjatult koita Printsi tahelepanu. Peole ilmub maskeeritud Fata Morgana, Truffaldino endine naine. Nende vahel tekib sonelus ja ruselus, mille kaigus Fata Morgana komistab ja kukub. Prints hakkab naerma ... Fata Morgana neab Printsi ara too armub lootusetult kolme apelsini ning peab neid otsides votma ette ohtliku rannaku noid Creonta juurde. Teine vaatus. Maag Celio kutsub valja saatan Farfarello, et teada saada Printsi ja Truffaldino asukohta. Farfarello tuletab Celiole meelde, et too mangis oma kaitsealused kaardimangus maha ega saa seeparast takistada teda lennutamast Printsi ja Truffaldinot kuhu tahes, naiteks Creonta juurde. Celio annab Printsile ja Truffaldinole volupaela, mis juhiks apelsine valvava kurja Kokatari tahelepanu korvale. Samas hoiatab ta neid, et apelsine tohib avada vaid vee laheduses.
rannavallidega kuhjerannaga randla. Kruusaveeristiku randlat voib kohata naiteks Saaremaal Sorve poolsaare laanekuljel, Hiiumaal Heltermaal ja mitmel pool mujal. Vaga levinud on selline randlatuup Soome lahe vaikestel saartel. Moned neist (Louna-Malusi, Aksi jt) koosnevadki erivanuselistest, saare keskosas eri korgustega terrasse moodustavatest kruusa ja veeristiku vallidest. Mollirandla on peeneteraliste setetega, tavaliselt vaga lauge rannaku ja kinnikasvamisele kalduva kuhjerannaga randla. Mollirandlaga kaasneb tihtilugu roostikuvoond, mille piires toimub vahene peeneteraliste ja orgaanilise ainese rikaste setete kujunemine. Tuupiline mollirandla on Eesti rannikumeres Matsalu laht. Mollirandlat esineb ka mitmel pool mujal: Kaina laht, Kihelkonna laht, Haapsalu laht jt. Liivarandla liivast rannavallidega, sageli eelluidete voi luidetega piirneva kuhjerannaga randla. Liivarandu
maismaaosa. Rannak randla veealune osa. Ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus kus lainete mõju merepõhjale lakkab. Lainetus mõjutab merepõhja 1/2 - 1/3 lainepikkusega võrdse sügavuseni. Et Läänemeres on täheldatud kuni 100m pikkuseid laineid, võib nende mõju ulatuda 50m sügavuseni. Rannakut nimetatakse ka veelauseks rannanõlvaks. Ajurand ranna maapoolne osa, mida tugevaim lainetus mõjutab vaid ajuvee tingimustes. Pagurand rannaku rannapoolne osa, mis paguveega ajutiselt kuivaks jääb. Rannajoon ehk veepiir (kindel, katastritel ära määratud, seotud reeperitega) Randlate hüppeline areng. Põhjused ja tagajärjed. Soe talv,ilma jääta, kõrge veetaseme tõus. Üldiselt on hüppeliseks arenguks vaja erakordsete loodusnähtuste kokkulangevust. Nt torm või orkaan; kõrge ajuvesi, millele eelneb üldine kõrge mereveetase; külmumata rannikumere ja rannasetted. 2005 oli selleks soe talv, jääd polnud.
annaabi.ee 
