Kolmas seletus on see, et ta looming vastab ka ametlikule rahvuslikule tellimusele sobivalt. Ta teosed sobisid vältima seda nissi, kus tahetakse näha eesti rahva rasket elu vaid ka teatavat positiivset hoiakut selle kujutamisviisi juures. Mingi rahvuslik positiivsus on ta teostesse sisseloetav. Läbimurre on kahes liinis paralleelselt ,,Surnud majad" ajalooline Põhjasõja romaan. Ajalooline proosa sobis rahvusliku tellimuse järgi. (Mälk ja Metsanurk on 1934. aastal paralleelsed) Rannakirjanduslik pool saab suure populaarsuse ja selle esindajateks on ,,Õitsev meri", ,,Taeva palge all" ja ,,Hea sadam". Mälgu retseptsioonis toimub mingi huvitav nihe 30ndatel nähakse teda kui suurt klassikut, kuid hiljem loetakse teda kui meelelahutust. Looming paguluses Paguluses sündinud luule võiks tõusta rohkem esiplaanile võrreldes senisega. Pärast sõda Rootsis jätkab ta mitmes liinis ja neid tuleb ka juurde mitmekesistub paguluses. Muidugi on
põimitakse faktidega? See on asi, mis annab faktidele jõudu. Tuntud põhiväiteid: kui antiikkirjanduses räägitakse hüperböröast, siis on see Saaremaast räägitakse. Annab suure eelajaloo. Hõbevalget annab rööbitada Krossiga, kui ajalookirjanduse võimalused NL ajal piiratud, siis muudes vormides nt dokumentaalkirjanduses, saab suurt ajalugu kirjutada. Oli euroopalik. Juhan Peegel. Ajakirjanduse eriala rajaja. Aeg-ajatl ilukirjandust kirjutanud. Arvult ei ole seda palju. Rannakirjanduslik algus, tegelikult tuleb 50-60ndate vahetusel. 1973 Kolm tahedat lugemist. Följetonistlik lahendus proosas. Följetonismi esiletõus 70ndatel sümptomaatiline. 1979 Ma langesin esimesel sõjasuvel. NL ajal ilmunud sõjaromaanidest kõige tõsiseltvõetavam. See on antud nõukogude postitsioonilt, aga lõpuks oli Peegel ka punaarmees ja sellest vaatenurgast sõda nägi. Oluline see, et suurt politiseerimist romaanis ei ole. Poliitika sekkub, aga see on humanistlikust vaatepunktist antud
annaabi.ee 
