programmialana Kihnu Väina Merepark. 3. Kalapüük Kevadine kalapüük algab aprilli lõpus või mai alguses kakuamiräime püügiga, mis kestab jaanipäevani. Saak müüakse ümberkaudsetele kokkuostjatele, osa ka ettevõttele "Kihnu Kala", mis saadab toodangu põhiliselt Venemaale. Suureks tööks on püüste parandamine. Võrgud laotatakse rannakarjamaale, kus neid ühiselt paigatakse ja kohendatakse, et järgmiseks aastaks valmis olla. Juuli keskpaigast septembri alguseni kestab õngepüük, püütakse ahvenat, koha, angerjat. Varasematel aastatel püüti ka sügisest võrguräime, kuid viimasel ajal pole kalavähesuse tõttu seda tehtud. Sügisest mutipüüki Pärnu lahel alustatakse oktoobris, see kestab jää tekkimiseni (detsembris, jaanuaris). Talvel püütakse kala muttidega jää alt kevadise jäälagunemiseni
rajamiseks võeti ette siiski alles aastatel 18601878, pärast vastava loa hankimist Balti mere rannakaitse komiteelt (Vunk 2004: 7). Esimene ravi eesmärgil loodud ehitis avati 1838. aastal. Tänapäevasel kujul tuntud ujumist sel ajal ei eksisteerinud. Vette mindi arsti käsul otse rannakarjamaa taimestikult, mille meri sageli üle ujutas. Vees käimine oli ebameeldiv protseduur, mida tehti iga ilmaga alasti, veetemperatuuri mõõtmata. Riietumiseks oli rannakarjamaale paigaldatud lihtne hurtsik. (Raik 1958: 12) 29 1889. aastal Pärnu kuurordi esimese raviasutuse munipalitseerinud linnavalitsus koosnes peamiselt sakslastest ja nende mõjul otsiti arenguideid ümberkaudsetest kuuror- tidest ehk tänapäeva mõistes käidi ühel õppereisil Kuressaares ja Riia rannas (Eerme 1931: 7). Naastes leiti, et Pärnul pole eeldusi saada puhkekuurordiks, mistõttu tehti ambitsioonikas plaan ravikuurordi rajamiseks
annaabi.ee 
