Vasta õppefilmi ja õpiku lk 26-31 põhjal Kaimar Pihlapuu 1. Mis tegevusharud kuuluvad kalanduse alla? Kalandus on majandusharu,mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide püüdmise või kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest,saagi töötlemise ning valmistoodangu turustamisega 2. Kes on kalur ja kes on kalamees? Kalur on inimene kes püüab kutselise kalapüügi vahenditega,kalapüügi seaduse kohaselt peab olema vähemal rannakaluri neljanda taseme kutse kvalifikatsioon. Kalamees on kalastaja kes käib hobi korras kala püüdma,kalastaja ei tohi oma saaki müüa erinevalt kalurist. 3. Milline püügivahend on kastmõrd? Püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. Selle mõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600m. Kastmõrd on suurim lõkspüünis See pannakse meres kalade rännuteedele. 4
Vasta õppefilmi ja õpiku lk 26-31 põhjal Kaimar Pihlapuu 1. Mis tegevusharud kuuluvad kalanduse alla? Kalandus on majandusharu,mis tegeleb kalade ja teiste veeorganismide püüdmise või kogumisega maailmamerest ja siseveekogudest,saagi töötlemise ning valmistoodangu turustamisega 2. Kes on kalur ja kes on kalamees? Kalur on inimene kes püüab kutselise kalapüügi vahenditega,kalapüügi seaduse kohaselt peab olema vähemal rannakaluri neljanda taseme kutse kvalifikatsioon. Kalamees on kalastaja kes käib hobi korras kala püüdma,kalastaja ei tohi oma saaki müüa erinevalt kalurist. 3. Milline püügivahend on kastmõrd? Püünis, mis koosneb juhtaiast, kuni kahest kariaiast, ühest või mitmest pujusest ja ühest või kahest pealt lahtisest kastist ehk pärast. Selle mõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600m. Kastmõrd on suurim lõkspüünis See pannakse meres kalade rännuteedele. 4
Eks meri õitse minu jaoks! Eks ta ole alati õitsev rannamehele, olgu vaikuses või vihas. Temas on küllalt rikkust, mille väljatoomine nõuab mehe rammu, vahel elugi. See on mehekohane asi! Milleks joosta eemale, otsima teamida?... Isa! Kas ma olen sinu poeg?" ,,Oled!..Oled, Hannes-poeg! Olid.. alati! Just sina!" kinnitas isa liigutatud hääl. Raamat ,,Õitsev meri räägib rannakalurite elust. Peategelaseks on Hannes , kes kasvab läbi raamatu. Ta kogeb rasket rannakaluri elu. Ta püüab ka parema elu poole. Unistab oma kollasest majast mere ääres ja oma perest. Hinnatud on pääsemine suurele laevale, sest see võimaldab teenida raha ja teostada oma unistusi. Ka Hannes pääseb laevale, kogub ka raha ja tuleb lootusrikkalt koju tagasi. Elu on aga keeruline, ema sureb ja vanem vend võtab naise, sest ilma naishingeta majas ei saada hakkama. Siis juhtub aga tuleõnnetus ja maja põleb maha. Pere peab kolima elama sauna, kus on väga kitsad olud
AUGUST MÄLK 1900-1987 Pärit Lümanda vallast, rannakaluri poeg. Lapsepõlv saab loomingus läbivaks. Lisaks merele on teda lapsepõlvest kummitama jäänud õitsevad õunapuud. Mälk õppis Kuressaare linnakoolis, lõpetas selle omades algkooli õpetaja pabereid. Alustas õpetajakarjääri Koovis, kuid üsna pea pidi katkestama, kuna kutsuti Tartusse sõjaväkke. Saaremaale tagasi tulnud asus õpetama ? .30ndate keskel läks elama Tallinnasse ja ta valiti riigikokku. August Mälk on võitnud Pätsi auhinna, kirjandusauhind, võitis endale Lagle talu
20. sajandi alguseks valminud elumaja, laut ja teised taluhooned. Kingu talu oli jõukas renditalu, kus tegeleti nii kalapüügi kui põllumajandusega. Talumaadel, oma ajaloolisel asukohal, paiknevad lisaks ka rekonstrueeritud Krügeri ja Silberfeldti väikesed kalurielamud. Näha saab võrgukuure, paadivinnu ja vabesid ning kalurite igapäevatööks vajalikke esemeid. Koos keldri, lautade, võrgukuuride ja paadivinnadega kajastab terve kompleks tõepäraselt rannakaluri muistset elutegevust. Muuseum on talvehooajal 16. oktoober 2011 14. mai 2012 avatud E-R kell 12-18 ja L-P kell 10- 18. Suvehooajal 15. mai 15. oktoober 2012 on muuseumiküla avatud E-P kell 10-23, sissepääs taluhoonetesse E-P kell 10-18. Samas on avatud ka muuseumipood, kus lai valik käsitööd ja mereteemalisi kingitusi ja meeneid. Muuseumis on võimalik korraldada erinevaid firmaüritusi, tähistada erinevaid perekondlikke
Aastast 2006 on riiklike toetustena rakendatud Kalandustoodete tootja või töötleja koolitustoetust ja Kalandustoodete tootja või töötleja praktikatoetust. Perioodil 2007 2013 on koolitustoetust välja makstud 112 taotlejale summas 52 260 EUR ja praktikatoetust 98 taotlejale summas 239 478 EUR. Lisaks toetustele on 2011 aastal välja arendatud sektori, teadus-arendus asutuste ja administratsioonide esindajate poolt ,,Kalakasvataja" kutsestandard ning sellele vastav õppekava. Töö rannakaluri-, avamerekaluri- ja kalandusspetsialisti kutsestandardite uuendamisega jätkub 2013 aastal Kutsekoja eestvedamisel. Täiendusõpet kalandussektorile on teostatud EKF toel läbi Kalandusvõrgustiku, Kalanduse teabekeskuse ja meetme 4.1 ,,Kalanduspiirkondade säästev areng" koolitustegevuste tegevussuuna raames. 2012 aasta andmetel oli Kalandusvõrgustiku 69 poolt läbi viidud 14 koolitust summas 15 474 EUR, Kalanduse teabekeskuse poolt 14
annaabi.ee 
