Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat , särge. Eestis püütud kala saadetakse kas teise riiki või töödeldakse fileeks. Kala on ka tähtis maanteetranspordile. On seatud ka teatud kvoodid Eesti kvoodid Läänemerel 2006: - 31 490 t räime, sh 30% rannapüügiks 48 204 t kilu 1270 t turska 16 t lõhet - Traallaevu 154, rannapüügi aluseid 892 (sisevete laevu kalalaevaregistri andmetel 352) - Kalureid laevadel ca 600, rannakalureid 1730 (sisevete kalureid 954) Kalandus on üks mitmekülgsemaid ja samas probleemsemaid valdkondi merega piirnevas riigis. Veel eelmisel aastakümnel võisid kalurid püüda kala niipalju kui süda ihkas , kuid nüüd , kalavarude vähenedes , tuleb ressursi kasutamist reguleerida. Kalavarude seisundile tugineb kogu kalandussektori areng , seega tuleb kalavarude kasutamiselt tagada kalapopulatsiooni looduslik taastoomisvõime. Üksi kavandatav
varumine. Sisevete peamised püütavad liigid on ahven, koha, latikas, haug, jõesilm, luts, särg ja angerjas. Püügivahendid on mõrrad, võrgud, seisev- ja põhjanoodad. Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järve püügikorraldus ja mahud lepitakse igal aastal kokku Vene Föderatsiooniga ja kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. 5.2. Hetkeolukord Kalurid Mererannas ja sisevetel püüdvaid kalapüügiloale kantud kalureid oli 2011.aasta seisuga kokku 2352, neist rannakalureid oli 1530 ja sisevete kalureid 575, nii ranna- ja sisevetel püüdvaid kalureid oli 247. Kalapüügiloa omanikke oli 2011.aasta seisuga kokku 1320, rannapüügi lube oli sellest 1003, sisevee püügilube 178 ja luba püüda nii mererannas kui sisevetel oli välja antud 139. Kalapüügiseadus ei piira loale kantud kaluritele lisaks püügil kaasas olevate isikute arvu. Püügil kaasas olevate kalapüügil kaasatud isikute arvu kohta statistiline ülevaade puudub.
annaabi.ee 
