kaunistatud kilbid, mis pidid kaitsma ühtlasi ka aerutajaid. Esimene teadaolev röövretk toimus 793. aasatal ja nad röövisid Northumbia ranniku lähedal (Põhja-Inglismaal) asuvat Lindisfarne´i kloostrit. Edasi korraldasid viikingid üha enam ja enam rüüsteretki ja kallaletunge, eelkõige aga keldi aladele: Jarrow ja Monkwearmouth (794), Rechru (795) ning samal aastal veel Skye ja Iona. Rüüsretked friisid-sakside rannikule, see ajendab Karl Suurt rannakaitset looma. Kuna suri Karl Suure poeg Ludwig Vaga hakkasid normannid võtma ette retki kuhu jäädi ka talvituma, nendes retkedes oli rohkem viikingeid.1000. aasta paiku viikingid ristiusustatakse ja nad jäävad paikseks. Kui viikingid leidsid viljakaimadi muldi ja paremaid elutingimusi, siis jäid nad paikseks. Kui viikingid jäid paikseks siis nad hakkasid looma kolooniaid ja hiljem nendest juba riike. 896 aastal asuvad taanist pärit normannid Seine´i jõe kaldale. Kuid
Esialgu (u 500 a-tel) elasid taanlased Taani saartel, Skänes, hiljem Jüütimaal. U. 600 aastatel laiendasid svea kuningad oma võimu kogu Rootsi üle ja valitsesid (alates 650) koos gotlandlastega Läänemere ruumi. Läänemeri oli 8. saj Rootsi sisemeri ning friisi kaubandusele suletud. Norra jagunes osastiskuningriikideks, aga seal leidus ka talupojavabariike. 790 a algasid viikingite rüüsteretked ja kallaletungid rannikualadele. Need rünnakud ajendasid Karl Suurt looma rannakaitset.. Tavaliselt toimusid viikingite kallaletung aasta algul, talveks pöörduti koju tagasi. Alates 840 hakkasid retki ette võtma aina suuremad armeed, mis ehitasid jõgede suudmetesse alalised laagrid kus hakati ka talvituma. Taanini viikingid (nn suur vägi) rüüstasid iga aasta frangi riigi jõgedeäärseid linnu Aastatel 844 - 862 võtsid nad ette röövretki Astouriasse, Portugali, Ba-Ipnddc, Provence'i ja Toskaanasse. Vaid Wessexi kuningas Alfred Suur suutis tänu oma laevastiku loomisele
annaabi.ee 
